FilmiPloog

Pealkiri: The Perfect Man
Režissöör: Mark Rosman
Žanr: komöödia, pere, romantika
Aasta: 2005
Riik: USA

Mängivad:
Hilary Duff - Holly Hamilton
Heather Locklear - Jean Hamilton
Chris Noth - Ben Cooper
Mike O'Malley - Lenny Horton
...

Sissejuhatus: Holly Hamilton on tüdinud, et nad peavad igakord kolima, kui ta emal läheb lörri suhe mingi meesterahvaga. Et aidata emal üle saada järjekordsest afäärist, sepitseb ta valmis kujutletava täiusliku mehe, kes hakkab tema emaga flirtima ja seeläbi tema enesehinnangut upitama. Kui suhe hakkab arenema, näppab Holly oma parima sõbranna onu pildi, keda ta esitleb siis selle austajana. Et aga film igav ei oleks, hakkab juhtuma igasuguseid viperusi.

Kommentaar: Vabandust spoileri pärast, aga suhteliselt filmi algul oli juba aru saada, kes see täiuslik mees on (filmis tekib neid kaks). Kui suur on tõenäosus, et kui ühel poisil on klassiruumis must-valgete üllitistega joonistublokk kaasas, ei tiirle romantika tema ümber?

Minu jaoks oli uudne lähenemine see, et tüdruk ei lugenud lihtsalt oma mõtteid ette, vaid blogis. Muidugi läpakaga, aga selle filmi puhul on see arusaadav. Kui sa kolid iga paari kuu tagant, ei ole lauaarvutit mõtet hankida.

Enne, kui ma läpaka sain, oli minu jaoks suur küsimus see, kas arvuti läheb kinni, kui sulged ekraani; ka Joonas ei teadnud seda. No nüüd ma sätin alati läpaka nii, et ekraani sulgedes ei läheks arvuti kinni või ooteseisundisse. Muide, kui sa pole sees administraatori õigustega, siis seda teha ei saa. Aga huvitav on see, et arvutikaane sulgemine filmis toimub nii siis, kui tegelane varjab ajutiselt oma ekraani, kui ka siis, kui on tõenäoline, et ta arvutit tükk aega ei kasuta. Konkreetsel juhul lõpetas neiu blogimise ja sulges ekraani ja minumeelest ei salvestanud ega avaldanud posti. Tean, et blogspotil on automaatne salvestus ja võib-olla oligi mõeldud, et ta blogib hiljem edasi, aga ikkagi paistis imelik. Jah, mõni märkab filmi juures, kui '89. aasta Fordil on '90. aasta Subaru summuti, mõni märkab veidi teisi asju.

Filmi vaadates on sul alati valik - käituda kui vihane teismeline või märgata meeldivaid detaile ka filmis, mille puhul sa tead, et saa sinult kiidulaulu. Vihane teismeline, nagu teada, hakkab kohe, kui film ei ole piisalt äge, valimatult lahmima. Teine aga ei lähe pidevalt filmi vaadates suitsule ja võileibu tegema, kuna film ei haara teda jäägitult.

Mulle meeldis see, kui naist nähes kommenteeris üks mees teisele: Vaata teda, särab nagu paabulind. Kui teine ütles, et see on isapaabu, kes end puhevile ajab, ütles esimene, et siis ta on nagu lõvipreili, kes annab lõvile teada, et ta on valmis, ja jälle ütles teine, et puhvi ajab end isalõvi. Olgu, seletada on see ehk mitte nii võluv, aga mulle meeldis. Tõsi ta on, et looduses ehib end isas-, mitte emasloom.

Mingi naine läheb filmis mingi mehega kohtama, kel on vanem auto. Selle teatud naise teatud sugulane küsib seepeale naiselt: How did the 80s flashback go?. Aga esiteks pole mina selline, kes põlastaks autosid, teiseks, see auto oli Pontiac Trans AM, samasugune, nagu filmis Smokey and the Bandit, aga hall ja sinise vinüüliga.

Ka oli imelik, kui teatud neiu küsis teatud mehelt: Kas ka sina arvad, et kuu on maagiline asi ja muu kujundlik romantikakeel? Kuule, kui see mees enne nii ei mõelnud, siis nüüd mõtleb. Sama hea on algklassi õpilaselt küsida, kas 2 + 2 = 4!

Vaatasin filmi ja kirjutasin sissekande poolvalmis mitu kuud tagasi ja nüüd ehk ei mäleta iga kirjapandud kavapunkti täpselt, aga kui ma nüüd ei eksi, oli koht, kus oli vaja teisele üle anda (salvestatud) e-kirjavahetus. Mina mõtlesin selle kohta seda, et milleks raisata printeripaberit? Okei, ma saan aru, et inimesed eelistavad raamatut PDF-failile, aga e-kirjavahetuse ja vestluslogide jaoks on küll, ma arvan, virtuaalne tee parem.

Kummaline tundus mulle ka see, et inimeste meiliaadressid on ka automaatselt nende messengeriaadressid ja nad on kirja kirjutamise ajal automaatselt sisseloginud ja leiavad teineteist?

7/10

Pealkiri: Resident Evil (Kurjuse pesa, Surmalabürint) / Resident Evil: Apocalypse (Resident Evil: apokalüpsis) / Resident Evil: Extinction (Resident Evil: väljasuremine)
Režissöör: Paul W.S. Anderson / Alexander Witt / Russell Mulcahy
Žanr: õudukas, põnevik, märul, ulme / õudukas, märul, ulme / õudukas, põnevik, märul, ulme
Aasta: 2002 / 2004 / 2007
Riik: Suurbtitannia, Saksamaa, Prantsusmaa / Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Kanada / Prantsusmaa, Saksamaa, Austraalia, Suurbritannia, USA

Mängivad (Resident Evil):
Milla Jovovich - Alice
Michelle Rodriguez - Rain Ocampo
Eric Mabius - Matt Addison
James Purefoy - Spence Parks
...

Mängivad (Resident Evil: Apocalypse):
Milla Jovovich - Alice
Sienna Guillory - Jill Valentine
Oded Fehr - Carlos Olivera
Matthew G. Taylor - Nemesis
...

Mängivad (Resident Evil: Extinction):
Milla Jovovich - Alice
Oded Fehr - Carlos Olivera
Ali Larter - Claire
Jason O'Mara - Albert Wesker
...

Sissejuhatus esimesele filmile: Aktsiaselts Umbrella on üks maailma mõjukamaid ettevõtteid. Mida maailm aga ei tea, on see, et Umbrella edu on tulnud tänu salajastele laboritele, milles katsetatakse ja toodetakse biorelvi. Nende uusim leiutis pääseb aga laboritingimustest välja ja muudab sajad teadlased näljasteks zombideks. Laboratooriumi juhtiv peaarvuti sulgeb riski vältimiseks labori karantiini ja situatsiooni saadetakse uurima rühm eriväelasi.

Sissejuhatus teisele filmile: Õudus pole läbi, kuna kindral Cain laskis labori uuesti avada, nakatades selle teoga kogu Raccoon City, mis nüüd tuleb evakueerida. Peagi levib viirus aga linnaväravateni ja linn otsustatakse karantiini panna. Linnas vangis olevad ellujäänud peavad võitlema, et ellu jääda. Kui kõik näib juba loootusetu, tuleb appi eelmise filmi peategelane ja hakkab kurjuse peput taguma. Eelmise filmi teine peategelane on aga nüüd vaenlase ridades ja on natuke muutunud.

Sissejuhatus kolmandale filmile: Raccoon City katastroofist on möödunud aastaid ja Alice on omapead, kuna teab, et on riskiks oma rühmakaaslastele, kuid plaanib siiski aktsiaselts Umbrellat hävitada. Tundub hirmuäratav, aga ta pole ainus ellujäänu. Käputäis ellujäänuid kihutab läbi kõrbeks muutunud maa, otsides ellujäänuid. Filmiloogika kohaselt ristuvad aga kamba ja Alice'i teed ning koos tuleb neil võidelda zombiliha söönud tapjavarestega ja ka uue vaenlase, superzombidega.

Kommentaar: Mulle meeldib, kui DVDl on audiokommentaar, kuigi ma ei ole neist peaaegu mitte ühtegi kuulanud. Jupiti olen tegelikult paljusid, aga otsast lõpuni olen, õigemini olin, kuulanud vaid Die Another Day ja Maleva kaks kommetaarirada. Selle kohta võiks öelda, et ma küll ei ole neid kuulanud, aga mulle meeldib, et mul on võimalus neid kuulata. Kui sain kätte oma Resident Evil Triology DVD, vaatasin kohe esimesel päeval, mis muidugi ajaliselt teiseks päevaks muutus, ära esimese, teise ja neljanda plaadi lisad - kuigi neljas plaat ainult lisadest koosnebki - ning esimese filmi koos kommentaaridega. Ega kommentaar midagi kardinaalselt uut ei andnud, kuid pakkus põhjalikumat vaadet filmi ning nalja tegid nad ka omajagu.

Teisel filmil on kolm kommentaarirada, millest esimesena läks peale see, kus räägivad Milla, Oded ja Sienna. Huvitav tähelepanek oli see, et tundus, et Sienna kommentaar oli justkui vahele lõigatud - tema jutu ajal oli taust selgelt teine ja ka ei seganud talle vahele ei Milla ega Oded, kuigi viimased segasid kahekesi rääkides teineteisele ikka mõõdukalt vahele. Milla ja Oded'i kommentaare oli lõbus kuulata; nad tegid seal erinevad hääli ja Milla lämbus vahepeal naeru kätte ära.

Kolmandal filmil, nagu esimeselgi, on ainult üks kommentaarirada, kuid sedapuhku pole oodata Milla häält. Paul räägib, et esimene film oli nagu eellugu esimesele mängule, teine film toimus paralleelselt kolmanda mängu sündmustega ja kolmas film on siis nagu võimalik asjade käik, kui Umbrella ei suuda enam viirust ohjeldada.

Neljandas plaadis olen väheke pettunud. Suuruseks on vaid poolteist giga ning peal on kaks umbes viieminutilist klippi. Samas, kuigi selle pealkiri on Extinction Bonus DVD, on teine klipp tagasivaade kõigile kolmele.

Palju heidetakse ette, et film ei ole mängu täpne koopia, kuid noh, tiinerite värk. Esiteks ei saada aru, et mängustiil oleks kinos igav vaadata - noh, Doom'is oli ju viieminutiline first person sequence, oli lahe vaadata? Kuigi mulle näiteks meeldis, siis tervet filmi nii ei tahaks. Jah, Resident Evil'is ei ole kaamera läbi tegelase silmade, vaid on seljatagant, kuid see ei teeks sellist filmi vähem igavamaks. Teiseks, Capcom ei lubanud läbi mänguga väga sarnast käsikirja, põhjendades, et siis pole ju mõtet mängida, kui filmist on kõik näha. Kolmandaks, nagu Paul ise põhjendab, siis poleks ju mängu mänginutel huvitav, kui nad teaksid täpselt, kes kuidas surma saab. Pealegi, Alice, keda mängus ei ole, ongi tegelikult analoog mänguelamusega; see tähendab, et ka Alice on algul justkui tundmatus maailmas, kuid filmi jooksul avastab endas uusi külgi ja muutub seeläbi kogenenumaks.

Kusjuures tavavaatajad - need, kes ei uuri foorumeid ja ei vaata lisamaterjali - ei pruugigi teada, et tegelikult on enamik filmiga - eriti esimese ja teisega - seotud inimesi kas mängu enne mänginud või siis sunnitud mängima, et nad ikka teaksid, mida teevad. Film pole jah üks-ühene mänguga, kuid selles on palju vihjeid mängule, olgu need siis helid, kaameravaated või stseenid. Lisaks on kolmandas filmis tegelane nimega Albert Wesker, kes küll ei saa eriti palju ekraaniaega, kuid on mängudes üks võtmeisik, seega tahtis Paul teda mägima saada väga head näitleja (ja selle ta ka sai).

Otse looomulikult teeb Milla kõik oma trikid ise, välja arvatud mõned üksikud kohad, mida tema kindlustusinimesed lihtsalt ei lubanud teha.

Licker'i kui arvutiga tehtud tegelase naha muster saadi nii, et mindi turule ja osteti toorest liha, skänniti sisse ja voila! Koertega tehti kolmandas filmis umbes sama, sest kuigi koertel olid meikapiga vestid seljas, ei katnud meikap nägu, kuna esiteks on koera näo meikimine äärmiselt raske, teiseks kipuvad nad seda lakkuma, eriti kui "meik" on toores liha ja kolmandaks lööb koera kõrvade ümbruse määrimine nende tasakaalu sassi. Muideks, Licker on teise filmi treileris roheline ja üks freim Licker'iga renderdas päev otsa.

Esimeses filmis muide on üks käekirja-koht - kes filmi näinud, teab kohe, mis kohast jutt - ja hiljem, kui näidatakse, kuidas keegi selle kirja jätab, on käekiri kohe nähtavalt teine. Ka olen ma mõelnud, et kuidas Michaela Dicker, ehk siis Red Queen, võttis sellise teadusliku teksti rääkimist. Üksi lehekülg ei paista tema vanust ütlevat, aga ma oletan, et ta oli umbes seitsmeaastane. Mis aga on kindel, on see, et enne teda pidi Red Queen'i häält tegema keegi teine tüdruk, kellel oli liiga seksikas hääl - kujutage teda ette ütlemas I've been a bad, bad girl. Jah, selline rida on filmis. Naljakas või hale tundus mulle filmis see, et kui rongil polnud voolu, siis üksuse tehnik läks ja avastas, et juhe pole pistikus. Ei meeldinud mulle aga filmi päris alguses see pildi sügavalt tulek või kaugelt tulek, kuidas võtta. Veidi ebanaljakas ja pingutatud tundus mulle ka When I get outta here, I think I'm gonna get laid. - Yeah, you might wanna clean up a bit first.

Kolmandas filmis on väike reklaam ka BMW'le, kuna kui Milla mootorratta raadiojaama juures seisma jätab, on selgelt näha logo, lisaks juhib kommentaarirajal sellele tähelepanu ka Paul, kes kiidab, et tegu on tõenäoliselt maailma kiireima mootorrattaga.

Kui esimene film oli maa all ja teine film linnas, siis kolmas on filmitud kõrbes ning lisaks veel päevavalguses. Esimene film oli jutu järgi esimene zombifilm kahekümne aasta jooksul, ehkki näiteks 1992. aastal tuli välja Dead Alive (aka Braindead), mis oli, tõsi küll, zombikomöödia, lisaks on neid filme vahemikus '82-'02 ikka veel, aga igatahes peale esimest Resident Evil'it on tulnud käputäis zombiefilme, sealhulgas ka teine Resident Evil ja Paul, kes pole küll kolmanda filmi lavastaja, aga on käsikirja autor, tundis, et kuna igas filmis on keskkond üldjoontes sama, oleks vaja vaheldust. Ideed mõjutas kõvasti Mad Max 2: Road Warrior, kuna Paul vaatas Milla 14-aastase vennaga Road Warrior'i ja talle turgatas, et tänapäeva noored pole näinudki 80ndatel moes olnud postapokalüptilisi filme, lisaks on Road Warrior'i mõjutus kõige otsesemalt näha autokolonni näitavas stseenis.

Paul on ka Alien'i filmide suur austaja ja selles, kuidas üles ehitada järge (teist filmi), oli tal kõvasti eeskujuks Aliens (Alien 2). Vaataja jaoks on seda tugevaimini näha selles, et Alice ja Angela vaheline suhe on üpris sarnane Ripley ja Newt'i suhtele. Üks tore lause, mis Paul Aliens'i kohta ütles, on et žanrid, milles on kõige ebatõenäolisem saada oskarit, on ulme, märul ja õudukas ning see, et Sigourney Weaver mängis ulme-õudus-märulis ja teda soovitati selle eest oskarile, näitab, kui tugev ta seal filmis oli.

Andsin nii siin kui ka IMDb's kõigile filmidele maksimumi. Kui me Ralfiga rääkisime, ütles ta, et esimene film oli kunagine lemmik, kolmas meeldis oma teistmoodi atmosfääri tõttu ja teine sakkis mune. See paistab olevat üldine arvamus, sest teine film on IMDb's madalaima hindega. Isegi tegijad tunnistavad, et teine oli ehk liiga märul ja mitte piisavalt horror.

10/10, 10/10, 10/10