Juba pikaaegne lemmikvunts :)
Pealkiri: "Hercule Poirot"
Looja: Agatha Christie (režissöörid)
Žanr: draama / krimi / müsteerium / põnevik
Aasta: 1989-...
Riik: Suurbritannia
Osa pikkus: 50 minutit / ka filmipikkused
Hooajad: 13 hooaega (14 ilmub 2008)
Mängivad:
David Suchet - Hercule Poirot (63 osa, 1989-2008)
Hugh Fraser - Kapten Hastings (42 osa, 1989-2008)
Philip Jackson - Peainspektor Japp (40 osa, 1989-2002)
Pauline Moran - Miss Felicity Lemon (33 osa, 1989-2002)
...[---]
Sissejuhatus: Hercule Poirot on lühikest kasvu pedantlik belglane. Kuni kusagil kolmekümnenda eluaastani töötas ta Belgias politseinikuna, kus ta kohtus ka oma tulevase partneri kapten Hastingsiga. Belgiast põgenes ta aga Inglismaale Esimese maailmasõja kartuses. Seal kohtub ta taas Hastinsgiga ning asub Londonis tööle detektiivina, kasutades oma 'väikeseid halle (aju)rakke'. Aegajalt on tal tema töös abiks ka tema sekterär miss Lemon ning Scotland Yardi peainspektor Japp.
Arvamus: Hercule Poirot puhul on tegu ilmselt Agatha Christie tuntuima loodud tegelasega peale miss Marple. Poirost on tehtu mitmeid filme ja ka seeriaid. Olemas on ka Poirot ja Marpled käsitlev anime.
See 1989 aastal alustatud seeria (mida toodetakse veel praegugi!) portreteerib kenasti 20. sajandi eluolu ning sõjaperioodi. Inimesed on enamuses vägagi viisakad, riietustiil on ajakohane, kuigi minu arvates kohati küllaltki jube :D. Inimeste viisakus ning käitumismaneer on alguses natukene harjumatu, sest tänapäeval on inimese tunduvalt ebaviisakamad ja säärast inglise keele kasutust naljalt ei kohta.
Paljudele, eesotsas minuga, on kindlasti kõige rohkem meelde jäänud 1989 aastal alustatud seeria David Suchetsiga peaosas. Mina isiklikult ei suudaks kedagi teist selles osas ette kujutada. Tema on kohe kindlalt minu jaoks see ainuke ja õige Hercule Poirot. Mõnes mõttes võib isegi mõelda, et detektiiv Monki tegelaskuju aluseks on võetud Hercule Porot, kuid tunduvalt rohkem äärmusesse viiv. Nagu ka Suchetsiga, on ka teised näitlejad seerias vägagi oskuslikult valitud, et ei kujutaks näiteks kedagi teist ette mängimas peainspektor Jappi.
Alguslaulu video on omamoodi. Tänapäeva visuaalne kunst on mind kvaliteediga ära harjutanud :P On näha, et oldi oma aja võimalustest vaimustuses ja igat visuaalset lisandit on kasutatud.
Tegu on äärmiselt nauditava detektiiviseeriaga.
Hinnang: 10/10
Ma olen õnnelik, et ma ei käi Ameerikas koolis :D
Pealkiri: "Mean Girls" (Õelad tüdrukud)
Režissöör: Mark Waters
Žanr: draama / komöödia
Aasta: 2004
Riik: USA
Mängivad:
Lindsay Lohan - Cady Heron
Rachel McAdams - Regina George
Tina Fey - Ms. Norbury
Tim Meadows - Mr. Duvall
Amy Poehler - Mrs. George
... [---]
Sissejuhatus: Cady Heron 15. aastane teismeline, kes on elanud 12 aastat Aafikas, kes tema õpetajateks olid tema enda vanemad. Kui nende pere kolib ära USAsse, leiab Cady ennast ühest Illinoisi koolist, kus ta saab uutelt sõpradelt Damianilt ja Janisilt kiirsissejuhatuse kooliellu: on olemas sportlased, cheerleaderid, stonerid, nohikud, lahedad ning... plastikud. Viimased on kolm rikast ning populaarset tüdrukut: Regina George, Gretchen Weiners ja Karen Smith, kes tunnevad järsku huvi Cady vastu. Alguses on Cady õnnelik enda uute poppide sõprade üle väga õnnelik, kuid peagi märkab ta, kui manipuleerivad nad olla võivad. Eriti Regina. Cady õnnetuseks armub ta Regina ex-poissõpra ära ning sellest saavad alguse nii mõnedki asjad, millesse tiritakse ka terve kool.
Arvamus: Sattusin selle filmi peale puhtjuhuslikul. Vaatasin ühe geitüübi videoblogi youtube's ja seal ta mainis ühte filmi, mida ta koos enda mehega oli vaatamas käinud. Et nemad olid ainukesed täiskasvanud ja meessoost isikud kinosaalis. Ja ka ainukesed kes naersid kogu aeg. Sellele annab seletuse Tina Fey, kes on skripti autor ning ka osatäitja (Ms. Norbury) märkus ühel intervjuul: " Täiskasvanutele on see komöödia. Nemad on ainukesed kes naeravad. Noored tüdrukud vaatavad seda aga kui reality-showd. See on ligilähedane nende igapäevaste kogemustega koolis, mistõttu nad ei naera." Film põhineb suures osas Rosalind Wisemani raamatul "Queen Bees and Wannabes", mis omakorda põhineb tema elukogemustel koolis.
Iseenesest ma fimi ajal nagu eriti ei naernud, minu jaoks oli see asi kuidagi nii ülepingutatud või isegi totter. Ilmselt ei ole mul vastavaid kogemusi koolist vms, kuigi ma san väga hästi aru, miks täiskasvanud naeravad ja noored ameeriklastest tüdrukud seda tõsiselt vaatavad. Minu hinges siiski püsib lootus, et üle suure lombi olevad koolid siiski nii hullud pole. Või on? Pole kogemusi. See film tekitas tunde, et tahaks jälle koolis olla. Küll ma oleks paljusid asju teistmoodi teinud. A see on juba teine teema.
Näitlejatöö oli nauditav. Lindsay Lohan on kuidagi nii süütukene ja armas, erinevalt sellest, kes mida ajalehes räägitakse. Selles filmis panin aga ühte asja tähele: kas teile ei tundu, et ta selle punapeaga meenutab jubedalt Julianne Moore'i? Ma alguses mõtlesin, et oot...see kas see on Moore'i noorem koopia? Regina osa mänginud Rachel McAdams sai minu arvates igati häst hakkamai. Ülbe ja kättemaksuhimuline, samas välimuselt nii süütu ja armsake. Amanda Seyfried sobis oma suurte silmadega ning näojoontega lolli tüdruku osasse megahästi. Kohati läheb asi tegelaste osas päris käest ära, aga nagu Hollywoodi filmidel kombeks, lõppeb kõik hästi ning lõpupoole on ka väike moraaliloeng sisse topitud :) Seda siis Cady mõtete näol.
Sellise tüüpilise teenager-film. Kõige rohkem saavad naerda seda ilmselt need, kes pole sääraste tingimustega koolis käinud.
5,5/10
Kaks head näitlejat võikas, kuid heas filmis. Pilt tundus peategelaste isiksusi arvestades täiesti sobiv ^^
Pealkiri: "Se7en" (Seitse)
Režissöör: David Fincher
Žanr: krimi / müsteerium / põnevik
Aasta: 1995
Riik: USA
Mängivad:
Brad Pitt - Uurija David Mills
Morgan Freeman - Uurija leitnant William Somerset
Gwyneth Paltrow - Tracy Mills
R. Lee Ermey - Politsei kapten
Kevin Spacey - John Doe
... [---]
Sissejuhatus: Uurija Somersetil (Morgan Freeman) on aeg nädal enne pensionile minekut peale mitmeid aastaid täis viletsust räpases ja meeleheitlikus linnas. Filmi alguses kohtub ta mõrvapaigal oma uue partneri uurija Millsiga (Brad Pitt), kes on arrogantne kuid kogenematu. Kohe algusest peale on selge, et mehed on täiesti vastandid; Somerset on analüütiline ja introspektiivne isiksus ning meetodid vastupidiselt Millsile, kes on ninakas, temperamentne ning vihastub kergelt.
Esimene ülesanne koos on uurida ühte räpast ning prussakatega ülekülvatud korterit, kus üks vägagi ülekaaluline mees on surnult laua taga, pea spagetikausis. Ta on pahkluude ja randmete juurest okastraadiga kinni seotud. Kohtuekspert teeb hiljem kindlaks, et meest sunniti surnuks sööma. Algul arvati, et tegu on motiivse mõrvaga, kuna mõrvaist jäid maha retseptid, mis viitasid, et ta käis mitu korda poes.
Somerset ei soovi ise uurimisega tegeleda, kuid ta kahtleb, kas noor Mills ülesandega hakkama saab. Peale täissöödetud mehe juhtumit võtab Mills ülesande, milles tapeti jõhkralt prominentne advokaat Eli Gould. Gouldi sunniti lõikama otsast tema enda liha. Põrandale oli kirjutatud ohvri verega sõna 'ahnus'. Peale seda, kui Somerset avastab eelmise juhtumi korterist seinalt sõna 'õgardlus', tõmbab ka tahe sõna vahele seose. Selgub, et tegu on seitsmest patust kahega ning ta ennustab veel viit mõrva seotud sõnadega 'laiskus', 'kadedus', 'ahnus', 'viha' ja 'uhkus'.
Peale väikest külaskäiku Millsi koju õhtusöögile, on üksteisevahelised probleemid kadunud ja nad asuvad koos mõrvajuhtumeid lahendama.
Arvamus: Kui aus olla, siis esimesed kusagil pool tundi ei tundunud film eriti huvitav. Võibolla oli see hilisema kellaaja tõttu, aga ma haigutasin päris kõvasti. Film läks küll järjest tunduvalt põnevamaks ja huvitavamaks, aga lõpupoole, kui üks väga oluline pööre tuli, oli kõik kuidagi etteaimatav, mis lõppkokkuvõttes mulle sellest filmist väga hea muljet ei jätnud. Oli hea, aga samas muud midagi. Eks siinkohal saab muidugi vaielda, sest kurjategija oli hästi enda plaane üles ehitanud, aga ikkagi...lõpupoole kuidagi väga etteaimatav. Ja see viimane ohver, kelle kurjategija tappis...vägagi etteaimatav tolle pöördepunkti ajal.
Filmi ümbruskond oli vastavalt sisule küllaltki masendav. Tavaliselt ming sellistes filmides taust ei mõjuta, aga siin oli taust saanud osaks tegelastest ja see tekitas tõsist masendust. Kõik ümberringi tundus nii metsas omadega. Selles suhtes oli Millersi osa hea...ta oli kuidagi positiivsem kõige selle supi sees. Eriti siis, kui ta koos Somersetiga baaris istus ning jutu ajas.
Näitlejatöö oli aga muidugi hea. Pole imestada ka ju... Morgan Freeman ning Brad Pitt. Tegelaskujud olid hästi välja mängitud, kuigi Millesri osa tundus kohati natuke ülemängitud. Aga see võis ka nii plaanitud olla, sest filmi masendusindex oli kahtlaselt kõrge. Kevin Spacey täitis psühopaadist kurjategija rolli vägagi hästi. Kui ma nii praegu mõtlema hakkan, siis võis see ohvrite valik tekkida ühel teatud hetkel filmis. Aga ma parem ei spoili :) Mis ming aga natukene häiris oli see, et tegelaste omavahelised suhted oleks võinud paremini esile tulla.
Täiesti vaadatav film ning kindlasti paljudele ka huvita. Nõrganärvilistele siiski ei soovita.
7,5/10
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht