FilmiPloog

Pealkiri: Die Hard (Visa hing) / Die Hard 2 (Visa hing 2) / Die Hard: With a Vengeance (Visa hing 3) / Die Hard 4.0 (Visa hing 4)
Režissöör: John McTiernan / Renny Harlin / John McTiernan / Len Wiseman
Žanr: märul, põnevik / märul, põnevik / märul, põnevik, krimi / märul, põnevik, krimi
Aasta: 1988 / 1990 / 1995 / 2007
Riik: USA / USA / USA / USA, Suurbritannia

Mängivad (Die Hard):
Bruce Willis - John McClane
Bonnie Bedelia - Holly McClane
William Atherton - Richard Thornburg
Reginald VelJohnson - Al Powell
...

Mängivad (Die Hard 2):
Bruce Willis - John McClane
Bonnie Bedelia - Holly McClane
William Atherton - Richard Thornburg
Reginald VelJohnson - Al Powell
...

Mängivad (Die Hard: With a Vengeance):
Bruce Willis - John McClane
Jeremy Irons - Simon Gruber
Samuel L. Jackson - Zeus Carver
Graham Greene - Joe Lambert
...

Mängivad (Die Hard 4.0):
Bruce Willis - John McClane
Timothy Olyphant - Thomas Gabriel
Justin Long - Matt Farrell
Mary Elizabeth Winstead - Lucy McClane
...

Sissejuhatus esimesele filmile: John McClane sõidab Los Angelesse, et veeta jõulud koos oma naisega. Kuni McClane ootab, mil naise kontoripidu tuurid üles võtab, vallutavad hoone terroristid. Kui kurikaelte pealik ja tema julm kannupoiss pantvange kokku ajavad, on McClane parasjagu omaette. Vaid teenistuspüstoli ning omaenda nutikusega relvastatud mees otsustab üksinda terroristidele vastu astuda.

Sissejuhatus teisele filmile: Lumisel jõululaupäeval on maniakaalse ohvitseri juhitud terroristid haaranud enda valdusesse pealinna rahvusvahelise lennuvälja ning hoiavad pantvangis tuhandeid reisijaid. Seekord peab John McClane võitlema mitte ainult terroristide, vaid ka lennujaama ebakompetentse politseiülemaga. Lisaks on John'i naine lõksus ühes lennukis, mis järjest kahanevale kütusele vaatamata on sunnitud lennujaama kohal abitult tiirutama.

Sissejuhatus kolmandale filmile: Vingeid eriefekte ja lakkamatut märulit täis Visa hinge kolmandas filmis on McClane’i sihtmärgiks võtnud terrorist, kes lubab õhku lasta kogu New Yorgi, kui ei saa oma tahtmist. Eluohtlikku kassi-hiire mängu kistud McClane tormab mööda linna koos juhuslikult tema paariliseks saanud Carver'iga. Põnev võitlus psühhopaadist geeniuse ning sangarist võmmi vahel haarab teid jäägitult!

Sissejuhatus neljandale filmile: Pingelise madinasaaga Visa hing järjekordses peatükis võitleb märulikangelane John McClane vanamoelisel meetodil uue põlvkonna terroristidega, kelle planeeritud küberrünnak USA infrastruktuuri arvutisüsteemide vastu ähvardab halvata kogu riigi. Jahmatavate kaskadööritrikkide, eheda huumori ja pideva mölluga Visa hing 4 on aasta ägedaim põnevik. Jipikajee!

Kommentaar: Jätsin alles V&K Holding'u kirjutatud sissejuhatused. Niisiis...

Kui Bruce Willis tuli ekraanile nutika ja vaimuka politseiniku John McClane'ina, kes üksipäini peab terroristidele vastu astuma, tervitasid teda rõõmuhõisetega miljonid fännid üle maailma ning märulifilmide jaoks sai latt väga kõrgele seatud.

Die Hard on üks esimesi tänapäevaseid märulifilme ja see latilause on igati õigustatud. Samas tulid enne seda välja The Running Man, Aliens ja Terminator, mis oma adrennalliinivooga sugugi alla ei jäänud. Jah, Alien'i esimene film on põnevik, teine osa - Aliens - on pigem märul.

Filmikunst ei tegele veel telepaatiaga, seega on loomulik, et näitleja pobiseb aeg-ajalt omaette. Bruce Willis saab aga endaga väga hästi läbi, paljudes filmides räägib ta ja paneb omaette kildu. Mõni kild tundub läbinähtavalt pastakast imetud, kuid enamasti on tal huumor omal kohal. Meeldib ka Alan Rickman, kes on Harry Potter'i filmidest tuttav kui Snape.

Kui omal ajal oli moes Jason Nevins'i töötlus Run-DMC loost It's Like That, siis hankisin endale Run-DMC plaadi Greatest Hits, nii et kui ma esimest korda seda filmi nägin, ma tundsin filmi algupoole kõlava jõululoo ära, aga peab ikkagi mainima, et selline huvitav noortepärane jõululugu. Mitte üldse tänapäeva lagastatud getoräpp, vaid muusika ajast, kui räpp oli alles uus, vähemalt peavoolu-kuulaja jaoks.

Mina saksa keelt ei oska ja tundub, et ka tõlkijad ei oska. Vaatasin filmi nimelt subtiitritega, kuna ei ole leidnud veel võimalust Vistaga kaasas oleval suhteliselt mõnusal DVDsid mängival Windows Media Center'il subtiitreid filmi käimise ajal maha võtta. Igatahes, kui terroristid omavahel rääkisid, ei saanud ma midagi aru ja subtiitreid ka polnud. Muidugi tegelikult on ka väike võimalus, et saksa keelt ei tõlgitud, kuna filmi saksakeelsed dialoogid olid tihti grammatikavigadega või üldse pudikeel. Aga igal juhul tundus naeruväärne see, kui Hans ütles Karlile midagi saksa keeles, Karl vaatas küsivalt otsa, ja siis ütles Hans inglise keeles shoot the glass.

Olen inimene, kes harilikult ütleb kinost väljudes möh, parimal juhul oskan öelda, kas film meeldis väga või mitte eriti. Ka Die Hard kahe kohta ei oska eriti midagi kosta - vaadake mu hinnet sellele filmile. Ehkki ka see petab, sest tihedam lugeja juba teab, et ma hindan ju filme selgelt üle, sest iga teine minult üle seitsme palli saanud film on hunnik paska. Tegelikult on mul kahju teie ajudest, kui te järeldasite, et eelmine lause oli minu tegelik arvamus. Kamoon, see oli mu absurdseks paisutatud arvamus teie arvamusest, sest tegelikult pole enamik "kriitikuid" halbu filme näinudki. Ahjaa, kui nüüd kavalam teist ütleb mulle vastu, et Sa räägid ja räägid, et on halbu filme, aga sa kunagi ei nimeta ühtegi. No aga palun - vaadake läbi She Lives by Night ja The Apocalypse, loodetavasti te siis enam nii kergelt lahmima ei hakka.

See selleks, Die Hard kaks on põnev ja vaatamakutsuv film - see on ju isegi hea kirjeldus. Tegelikult oleks veidi detailsem kirjeldus ju spoilerdamine. Spoilerdamine, muuseas, toimub ka armastatud reklaamividinate - treilerite - näol. Fiktiivne näide: treiler näitab ühte tegelast majakatusel, filmis endas tuleb aga koht, kus seda tegelast ähvardab surm; treilerit mäletav vaataja aga pole seda tegelast veel katusel näinud, järelikult teab ta, et see tegelane siin kohas surma ei saa.

Ainus "põnev" asi, mida ma Die Hard kahe kohta öelda tahtsin, on see, et mul tuli filmi ajal meelde Airplane! Ning muideks, IMDb goof-sektsioonis pole seda mainitud, kuid minumeelest tuleb selle lennukis oleva kindrali suust suitsu just vahetult enne sigareti süütamist.

Die Hard kolm liigub traditsioonidest eemale - pole ei peategelase naist, seda tüütut ajakirjanikku ega esimeses ja teises filmis veidi aidanud politseinikku. Just nimelt veidi, sest see uus partner, kes tal on, aitab liiga palju. Abi on muidugi alati teretulnud, aga Die Hard ühes ja kahes saab John üksi hakkama. See-eest aga puudutab John üht olulist teemat, nimelt mustade rassismi valgete vastu. Ka ei ole Die Hard kolm enam jõulufilm, sest tegevus ei toimu enam jõulude ajal. Üks poiss kommenteerib küll olukorda, et on nagu jõulud, aga ega see ei päästa. Muidu igati äge film.

Neljas film kannab minu jaoks pealkirja Die Hard 4.0, sest nii on ta tuntud Suurbritannias, Rootsis, Taanis ja Soomes, ehk siis, ma oletan, kogu Euroopas. No IMDb toob ära, et Eestis on filmi nimi Visa hing 4, aga ma lähtun filmi tiitritest ja seal on filmi nimeks just Die Hard 4.0.

Kui ma seda filmi nüüdseks teist korda vaatasin, tuli mul millegipärast tunnne, et see ei ole enam Die Hard. Võib-olla on see seotud Bruce Willise vanusega, võib-olla liigse modernsusega. Igatahes... Mäletate filmi Hackers? See film oleks vabalt võinud olla Hackers 3. Õigemini Die Hard Meets Hackers vms, kuigi see kõlaks pealkirjana jaburalt. Muidugi tegelikult on Hacers 3 tegemisel/tehtud, seda küll teise nimega.

Ega filmil midagi viga ju ei olnud - mõnusad eriefektid, osavad trikid ja sekka ka veidi nalja. Lucy McClane oli ka täitsa armas. Pole Mary Elizabeth Winstead'i kohta mingeid joomauudiseid kuulnud, välja näeb ta kah nagu Lindsay Lohan - äkki ongi nii, et vaadati, et Lindsay Lohan käib alla, aeg on uueks näoks.

Kuna Die Hard on originaalis ikkagi jõulufilm ja oletan, et on veel minusuguseid, kes ei taha kogu jõuluaja perega istuda, kapsaid süüa ja peeretada, vaid tahaks filmi vaadata, mida saab ju ka edukalt terve perega teha, siis ma soovitan neid filme vaadata, eriti kahte esimest. Vahvatest jõulufilmidest soovitaks veel selliseid nagu Love Actually ning Home Alone'i kaks esimest filmi. Rohkem pole mina häid jõulufilme näinud.

10/10, 10/10, 8/10, 9/10

Pealkiri: Scream / Scream 2 (Karje 2) / Scream 3 (Karje 3)
Režissöör: Wes Craven / Wes Craven / Wes Craven
Žanr: krimi, õudukas, müsteerium, põnevik / õudukas, müsteerium, põnevik / õudukas, müsteerium, põnevik
Aasta: 1996 / 1997 / 2000
Riik: USA / USA / USA

Mängivad (Scream):
David Arquette - Dwight "Dewey" Riley
Neve Campbell - Sidney Prescott
Courteney Cox - Gale Weathers
Skeet Ulrich - Billy Loomis
...

Mängivad (Scream 2):
David Arquette - Dwight "Dewey" Riley
Neve Campbell - Sidney Prescott
Courteney Cox - Gale Weathers
Sarah Michelle Gellar - Casey "Cici" Cooper
...

Mängivad (Scream 3):
David Arquette - Dwight "Dewey" Riley
Neve Campbell - Sidney Prescott
Courteney Cox - Gale Weathers
Scott Foley - Roman Bridger
...

Sissejuhatus esimesele filmile: Aasta pärast Sidney Prescott'i ema mõrva tapetakse kaks teismelist. Sidney hakkab kahtlustama, et need mõrvad ja tema ema mõrv on omavahel seotud. Kaitstud pole aga mitte keegi, sest mõrvar tapab ükshaaval igaühe, kes tema teele jääb.

Sissejuhatus teisele filmile: Kaks aastat peale esimese filmi sündmusi õpivad Sidney ja Randy kolledzis. Gale on kirjutanud juhtunust raamatu, mille põhjal on juba ka valminud film, Stab. Filmi esilinastuse päeval hakkavad aga mõrvad jälle pihta. Kahtlusaluste hulk aga väheneb, kuna osa neist sureb lihtsalt ära.

Sissejuhatus kolmadale filmile: Tootmises on juba kolmas film, Stab 3. Ka mõrvar on tagasi, kimbutades sedapuhku uue filmi meeskonda. See meelitab peidust välja Sidney, kes sõidab Hollywood'i, et mõrvariga viimast korda tegeleda.

Kommentaar: Nägin esimest filmi esmakordselt korda tõenäoliselt aastal 2003, olles mitmeid kordi näinud hiljem valminud Scary Movie't ja isegi Shriek'i, mis mõlemad parodeerivad Scream'i. Tegelikult on aga ka Scream omamoodi paroodia, ehkki mitte selline naljaralli. Tegu on ikkagi õudusfilmiga, kus mõrtsukas on ikkagi üsna usin, mitte mingi kloun.

Olles Scary Movie't ja isegi Shriek'i vaadanud mitmeid kordi, peab kahtlemata tõdema, et kohati on need kolm ikka väga sarnased, eriti algusstseen. Samas vaatad sa Scream'i ikkagi kui õudusfilmi, mitte kui komöödiat. Kuigi Scream 2 tundub isegi veidi igav, on Scream tiinilõikurina vaata et parim, mida näinud olen.

Filmi režisööriks on Wes Craven, kes lavastas ka esimese osa õudussaagast A Nightmare on Elm Street. Ei tea, kas see on tema ametlik arvamus nendest, kuid filmis ütleb üks tegelane, et saaga esimene osa oli hea, kuid ülejäänud sakkisid. Ka on filmis üks poiss, kes töötab videolaenutuses ja kellel on laialdased teadmised filmidest. Ühisel filmiõhtul võib tema suust kuulda kolme põhireeglit, mis aitavad õudusfimis ellu jääda.

Kolmandas filmis teevad cameo Jay & Silent Bob. Teine film on küll ehk veidi igav, kuid samas on ta siiski puuduv, kuigi nõrk, lüli, esimese ja kolmanda filmi vahel, mida, nagu altpoolt näete, hindan võrdselt heaks. Hmm, mida veel? Teises filmis elavad ja jäävad ellu lisaks Sidney'le veel Gail ja Dewie. Spoiler? Jaa, kui vaadata, kes mängivad kolmandas, on ju selge, kes jäävad kindlalt ellu esimeses ja teises.

Muide, kui tahad teada, millest sissekande pealkiri, vaata filme!

8/10, 6/10, 8/10