Pealkiri: The Mating Habits of the Earthbound Human
Režissöör: Jeff Abugov
Žanr: komöödia
Aasta: 1999
Riik: USA
Mängivad:
David Hyde Pierce - Pealelugeja
Mackenzie Astin - The Male (Billy)
Carmen Electra - The Female (Jenny Smith)
Lucy Liu - The Female's Friend (Lydia)
...
Sissejuhatus: Olete te kunagi vaadanud mõnda looduse-šõud, kus räägitakse detaiselt, mida mõni loom või taim teeb ja tunneb? See film on "dokumentaal" inimestest ja nende paaritumisrituaalidest. Film jälgib ühe paari kohtumist ja suhte arengust, kust ei puudu ka sõprade vahel lausa halb nõu. Kogu filmi kommenteerib tulnukast teadlane, kes muidugi räägib inimestest oma kaugeid teadmisi kasutades.
Kommentaar: Filmi idee on väga hea. Tulnuka kommentaarid inimkäitumise kirjeldamisel varieeruvad totaalsetest möödapanekutest valusalt täpsetete tähelepanekuteni. Minu isiklik lemmiktähelepanek on mehe ja naise filmieelistuste kohta: "Human females enjoy stories about one person dying slowly. The males prefer stories about many people dying quickly.". Ei puudu ka illustratiivsed näited spermatosoidide võidujooksust ja ettetulevatest takistustest, nagu preservatiivid või... X: "Where's the egg?". Y: "It's a blowjob again...". Ülaloleval pildil on siis üks neist just täppi pannud.
9/10
Pealkiri: The Shining
Režissöör: Mick Garris
Žanr: põnevik
Aasta: 1997
Riik: USA
Mängivad:
Steven Weber - John "Jack" Torrance
Rebecca De Mornay - Winifred "Wendy" Torrance
Courtland Mead - Daniel "Doc" Torrance
Melvin Van Peebles - Richard "Dick" Hallorann
...
Sissejuhatus: Paranev alkohoolik saab töökoha talviti isoleeritud hotelli kojamehena. Nad sõidavad hotelli kogu perega, kus mees loodab ka valmis kirjutada oma näidendi. Hotell on aga asustatud manipulatiivsete vaimudega.
Kommentaar: Kuigi 1980. aasta kinohitt on kahtlemata populaarsem, tutvustan ma siiski 1997. aasta telefilmi, õigemini kolmeosalist miniseeriaali. Kuigi mitte lavastaja, on selle filmi stsenarist ja üks produtsente raamatu autor Stephen King ise, kuna talle ei meeldinud Stanley Kubricku visioon, mis on paljuski raamatust erinevam. Samas nõustun ka sellega, et Nicolson on liiga "hull", et temas muutust märgata. Pean silmas seda, et Nicolson'i mängitud Jack'ist õhkus juba alguses seda "psühootilisust", samas kui Steven Weber'i Jack paistis algul igati ontliku pereisana. Noh, ontlikumana, kui "hull" Jack, seega oli tema hulluksminek, õigemini vaimude mõju alla sattumine, paremini näha.
Ka oli nunnumalt kujutatud seda, kuidas Danny Dick'i appi kutsub. Samuti oli Kubricku versiooni puhul nõme see, et Dick surma sai. Mõttetu surm minumeelest; et nagu Dick tõi Wendy'le ja Danny'le liiklusvahendi, ja muud kasu temast polnudki... Ja ma arvan, et tegu polnud spoiler'iga, sest oli juba öeldud, et see film on raamatule truum. Ja kuna Kubricku versiooni teatakse nagunii rohkem, rikun veel lõbu ära. Nimelt originaalis polnud mingit hekilabürnti, olid vaid hekiloomad, kes vaatamata elluärkamisele suurt paha ei jõudnud teha. Kusjuures Kubricku visoonist polnud aru saada, et üks teose ivasid oli alkoholi halb mõju inimesele.
Muide, väike fun fact ka; nimelt 1997. aasta telefilmis kasutatud Stanley hotell on mitte ainult filmilokatsioon, vaid ka koht, mis ajendas King'i seda novelli kirjutama, kusjuures ta ise viibis toas 217, mis pidavat ka tegelikult kummitama.
9/10
Pealkiri: Fido
Režissöör: Andrew Currie
Žanr: komöödia
Aasta: 2006
Riik: Kanada
Mängivad:
Carrie-Anne Moss - Helen Robinson
Billy Connolly - Fido
Dylan Baker - Bill Robinson
K'Sun Ray - Timmy Robinson
...
Sissejuhatus: Timmy Robinson'i parim sõber on kahemeetrine mädanev zombie nimega Fido. Kuid kui Fido sööb ära nende naabrinaise, algavad pahandused, mis sunnivad Timmy't kõvasti pingutama, et sõber alles jääks.
Arvamus: Mulle see film eriti ei meeldinud. Film oli muidugi hea ja tore ning huvitava kontseptiga. Soovitan isegi vaadata, sest see, mis mulle filmi juures häiriv tundus, ei pruugi üldse segada filmi nautimast.
Zombie'd on, nagu enamik filme neid kujutavad, äärmiselt madala intelligentsiga. See aga teeb nad eeskujulikeks näideteks sellest, kuidas lihtne ülesanne on tegelikult äärmiselt keerukas. Kui lähtuda ka filmis esinenud näitest, siis mina küll ei tahaks, et mu kalli raha eest ostetud õhtusöök maha pillatakse, kuna kellelgi kukkus mingi ese kildudeks, ja seetõttu unustab zombie-ettekandja kandiku oma käes ning loivab koristama, pillates kandiku maha. Või mida arvata sellest piimamees-zombie'st, kes nähes ajalehepoiss-zombie't ajalehti viskamas, mõtles, et piima oleks ka lahe visata? Ma usun, et tegu pole filmitegijate läbimõtlematusega, vaid zombie'de sobimatusega kodustamiseks, aga siiski rikkus see minujaoks filminautimise ära.
Oluline iva filmis oli minujaoks ka normaalsus. Noh, see et "Oi-oi-oi, meie pere on ainus, kel ei ole koduzombie't, me oleme ikka rõvedad friigid.".
See film on ka üks neist filmidest, mille liigituse tõttu tahaks ära tappa kõik lollid ja nõrganärvilised inimesed. Horror?! Mida fakki nagu, kuskohas see horror on? Olgu, tegelikult on see liigitus vast selle filmi puhul vajalik, ehkki see on pigem hoiatus nõrganärvilistele. Kuigi tegelikult pole põgusalt näidatud jäsemehammustused ja pähetulistamised üldsegi halvemad kui mõne märulifilmi detailsemalt näidatud haavatasaamised. Ja viimastel pole ju liigitust "Horror".
Muide, mina, kes ma pole eriline filmiapsude märkaja, panin tähele, et kui Tim pritsib oma zombie't veega ja zombie paneb käed ette, on need käed inimnaha värvi.
6/10
Uuemad postitused Vanemad postitused Avaleht