FilmiPloog

Pikka aega vedeles see film niisama arvutis, nüüd siis võtsin kätte ja vaatasin ära. Peale filmi oli peas mõte: "Miks ma seda ennem ei vaadanud?"



Pealkiri: "The Phantom of the Opera" (Ooperifantoom)
Režissöör: Joel Schumacher
Žanr: draama / fantaasia / muusikal / märul / romantika
Aasta: 2004
Riik: USA / Suurbritannia

Mängivad:
Gerard Butler - The Phantom
Emmy Rossum - Christine
Patrick Wilson - Raoul
Miranda Richardson - Madame Giry
Minnie Driver - Carlotta
... [---]


Sissejuhatus: Film põhineb Andrew Lloyd Webber muusikal ja Gaston Leroux raamatul. Ooperifantoom räägib ooperist, mida terroriseerib salapärane fantoom, kes varjub oma deformeerunud näo tõttu ooperi katakombides.

Film algab 1919 aasta auktsioniga Pariisi ooperamajas, kus Raoul saab omale muusikakarbi, mille peal on ahv. Järgmine oksionile pandav kroonlühter on kaetud riidega, kui riie tõstetakse, lendab tolm laiali ja viib rahva tagasi aastasse 1870, mil Pariisi ooperamaja oli oma hiilguse juures.

Parajasti tehakse Chalumeau' "Hannibali" proovi, mille peaosatäitjateks on Carlotta Giudicelli ja Ubaldo Piangi. Lahkuv juhataja Lefevre tutvustab meeskonnale Richard Firminit ja Gene André'd, kes omakorda tutvustavad uut patrooni, noor vikont Raoul du Chagneyt. Noor koorilaulja Christine Daaétunneb Raouls ära enda lapsepõlvesõbra. Carlottal palutakse laulda lugu "Think of Me", kui suur lavakaunistus kukkub talle otsa, mille põhjustajaks on Ooperifantoom. Diivalik naine lahkub kisa ja käraga. Tema asemel soovitab koreograaf madam Giry, Christine Carlotta asemel laulma panna. Alguses on kõik natuke ebausklikud, kui kui Christine esitab loo, on ta automaatselt peaosaline. Peale seda esitust on tüdruk kõikide tähelepanu keskpunktis, eriti Ooperifantoomi, kes on olnud Christine muusikaingel.

Kui hakatakse ette valmistama uut ooperit, saadab keegi salapärane O.G. kirja juhatajatele, Charlottele ning madam Giryle. Selles nõuab ta, et uues ooperis mängiks Christine krahvinnat, ning Carlotte tumma paazi. Kui nii ei tehta, saab midagi jubedat juhtuma. Muidugi pole juhatajad nõus ning nii hakkabki fantoom oma lubadust täide viima.

Arvamus: Enne filmi vaatamist olin juba piisavalt ootusärevust täis. Andrew Lloyd Webberi muusika on lihtsalt võrratu. Filmi ajal avastasingi ennast peaaegu iga laulu algusesse tagasikerimast. Muretsesin kohe ka soundtracki...võrratu. Filmi ajal pole lihtsalt laulud ja teksti rääkimine, vaid teksti osa lauldakse ka. Alguses oli see natuke harjumatu, aga täiesti nauditav. Lisaks muusikale on filmil võrratu koreograafia ja visuaalne külg. Kõik on uhke ja võimas. Vajadusel särav ja vajadusel sünge. Kinosaalis oleks seda ka kindlasti väga efektne vaadata.

Näitlejate kohapeal oli mul huvitav info. Kui käisin vaatamas filmi "300" ja sellest ülevaadet kirjutasin, siis sain teada, et kuningas Leonidast mänginud Gerard Butler mängib "Ooperifantoomis" fantoomi. Natukene üllatav oli, arvestades, kui võitlusahnelt ta Leonidast mängis. Ja ega ma teda esmahoobilt ära küll ei tundud, niivõrd erinevad osad. Aga võrratu häälega ja näitlejaoskusega. Peaks teisigi filme otsima, kus ta mänginud on. Lummav, nagu ka tema haavatud fantoomi näitlemine. Emmy Rossumit olin ma ennist näinud filmis "The Day After Tomorrow", kus ta oli armas nagu alati, aga kuna tolles filmis oli juba tegelaste vaheline suhtlemine tobe, siis . Siin on ta aga juba võrratu.


*kuulab soundtracki ja laulab kaasa* lihtsalt võrratu

8/10