FilmiPloog

Film jäi tARTuFFil vaatamata. Sai nüüd tagantjärele viga parandatud ja ei pea kahetsema.



Pealkiri: "Jonestown: The Life and Death of Peoples Temple" (Jonestown: rahva templi elu ja surm)
Režissöör: Stanley Nelson
Žanr: dokumentaal
Aasta: 2006
Riik: USA

Mängivad:
Willie Brown - tema ise (arhiivi materjal)
Tim Carter - tema ise
Eugene Cordell - tema ise
June Cordell - tema ise
Jim Jones - tema ise
... [---]

Sissejuhatus: 1978. aasta novembris vapustas maailma uudis usklike massisuitsiidist Guajaana džunglites. Üle 900 Jim Jonesi Rahva Templi kiriku liikme - mehed, naised, lapsed, vanurid - sooritas enesetapu oma hullumeelsusest vaevatud usujuhi õhutusel, kelle jaoks see oli ebainimliku maailma vastu suunatud "revolutsiooniline tegu". Karismaatiliste jutlustaja- ja juhiomadustega Jim Jones oli oma kiriku liikmed toonud Guajaanasse USAst, et rajada keset troopikat unistuste ühiskond, Jonestown. Nagu paljud utoopiad lõppes ka Jonestown katastroofiga.
_{(tARTuFFi kirjeldus)}

Arvamus: Ma ise polnud varem sellisest usugupist kuulnud, kui lugesin sellest filmist tARTuFFi kodulehel. Loetu äratas huvi. Just eelõige seetõttu, et ~900 inimest ennast nende juhi tõttu ära tapsid. Seepärast, et neid enesetapjaid nii palju oli. Selliseid karismaatiliste juhtidega ususekte on ennegi olnud ja ilmselt ka selliseid, kus inimesed ennast tapnud. Aga nii massiline?

Kui ma filmi alguse olin ära vaadanud, siis oli juba otsapidi selge, kuidas kõik nii sai minna. Jim Jones rääkis seda, mida inimesed kuulda tahtsid. Ta oli ise pärit vaesest ning lõhkisest perest ja kõigest sellest rääkimine ning uue 'kodu' pakkumine andis teistele samasugustele inimestele lootust. Eriti just mustanahaliste seas, kes olid tolle aja ühiskonnas allasurutud. Ta hoolitses kõigi eest võrdselt ning pakkus võimalusi eluks. Lisaks oli ta nägus ning äärmiselt karismaatiline. Kes see ei tahaks, et tema elu läheks paremini? Tegu tundus olevat pigem võrdsusel põhineva kirikuga kui usul. Samas pole ma eriti uurinud Rahva Templi põhimõtetega. Igastahes... Piibel üle saali põrandale lendas.

Jonestown pidi olema ilus utoopiline linn, kus kõik pidid elama rõõmus ja rahus. Iseenesest kena idee, kui poleks vaid olnud Johnesi vigast psüühikat, mille põhjuseks on ilmselgelt tema lapsepõlv: isa joodik, ema polnud praktiliselt kodus jne. Kõik need mõjutavad. Sõltub küll lapsest, kui palju, aga see mõjutab. Jonesi puhul oli mõju silmnähtavalt suurem ning mida vanemaks ta sai, seda rohkem tema mõistus ära keeras. Ja ta võttis enda järgijad, enda lihtsameelsetest inimestest järgijad kaasa. Enamus nendest silmnähtavalt ei mõistnud, kui hulluks Jonesi vaimne olukord oli läinud. Kasvõi juba seetõttu, et enesetapu sooritas ~900 inimest. Kusjuures tuleks märkida, et lapsed... imikud tapeti kõige esimestena. Vot sellist asja ma ei salli. Kui tahad ennast tappa, palun, aga laps ju ei mõista, mis tema ümber toimub. Jätku nemad rahule.

Muljetavaldav dokumentaal, kuigi oleks ehk soovinud paremat ülevaadet Rahva Templi põhimõtetest. Eelkõige siis sellest usulisest poolest, kuna tegu oli siiski kirikuga. Põhiliselt räägiti seal ainult võrdsusest.

Kusjuures... Jim Jones meenutas mulle kohati Elvist :P

8/10