FilmiPloog

Don't ask, miks ma sellise pealkirja panin. Lihtsalt tuli seoses parkouriga pähe :P



Pealkiri: "Banlieue 13" (13. distrikt)
Režissöör: Pierre Morel
Žanr: märul / ulme
Aasta: 2004
Riik: Prantsusmaa

Mängivad:
Cyril Raffaelli - kapten Damien Tomaso
David Belle - Leïto
Tony D'Amario - K2
Bibi Naceri - Taha Bemamud
Dany Verissimo - Lola
...
[---]

Sissejuhatus: On aasta 2010. Üks Pariisi agul, 13. distrikt on sissepiiratud suure müüriga ning selle sisemuses valitsevad gängsterid, narkootikumid ning relvad. Võimud on kaotanud lootuse selle piirkonna suhtes ning on seal lõpetanud koolide, hädaabikeskuste (haiglate, tuletõrje jt) ning isegi politsei töö. Kogu seal valitseva kurjuse vastu on astunud välja 13. distriktis sündinud ja üles kasvanud Leïto, kes kuulutas sõja kohalikule gängijuhile Tahale, et hoida oma kodumaja. Saavutades Taha kinnipüüdmise ning politsei kätte toimetamise ta petetakse. Kohalik politseiülem otsustab, vältimaks konflikti Taha meestega, gängiülem vabaks lasta ning lisaks sellele anda tema valdusesse Leïto noorem õde Lola. Leïto arreteeritakse ning saadetakse vanglasse.

Kuus kuud hiljem, väljaspoolt 13. distrikti sulandub politseinik Damien ühte gängi, mis juhib põrandaalust-kasiinot. Tema eesmärgiks on arreteerida juht ning teha lõpp ebaseaduslikule kasiinole. Kohe peale operatsiooni õnnestumist ootab teda ees aga uus ülesanne. Oma ülemuselt ning kaitseministrilt saab ta teada, et Taha on varastanud neutronpomi ning kavatseb seda lähima 24 tunni jooksul õhata. Kuigi Damien on temale antud ülesande suhtes umbusklik, võtab ta selle vastu. Tema esimeseks ülesandeks on veenda Leïtot, et too aitaks tal jõuda Taha baasi. Sellegs kehastub ta vangiks ning teeseldes põgenemist vabastab ka Leïto. Ühiselt, kuid mitte just eriti üksmeelselt asuvad nad 13. distrikti poole, mõlemal peas soov päästa: Leïto soov päästa oma õde ning Damieni soov päästa 13. distrikt.

Kuid asjad pole alati päris nii, nagu algul näivad.

Arvamus: Parkour... esimest korda puutusin sellega kokku youtube vahendusel täiesti juhuslikult juba hea mitu aastat tagasi. Vaimustus oli kiire tekkima. Sellest vaimustustest tingituna, mis vahepeal kuhugi ära oli kadunud ning nüüd taas tärkas, sai ka käesolev film muretsetud ning ütleks, et pettuma ei pidanud. Kuidas saakski pettuda, kui ekraanil on parkouri 'leiutaja' isiklikult. David Belle on lihtsalt vaimustavalt hea. Tekib kohe tahtmine ennast toolilt lahti rebida ning linnapeale möllama minna. Kahjuks ei mängiks püsivalt haige selg ning ajutiselt haige hüppeliiges sellele kaasa. Mis teha, naudin siis kena musklis mehe oskusi ekraanilt ning unistan neid oskusi ka endale. Kui nüüd ausalt tunnistada, siis näitlejatöö osas ma Davidit nii väga ei jälginud. Võibolla ka seepärast, et otseselt midagi häirivad ma seal ei leidnud. Ka Damieni kehastanud Cyril Raffaelli näitlejatöö oli täiesti normaalne. Silma torkas see, et mõlemad on oma alal lihtsalt väga head (David parkouri ning Cyril võitluskunstide meister). Kui vaadata nüüd kõrvalosatäitjaid, siis minu jaoks kõige müstilisem oli K2 tegelaskuju suhtumise muutumine päris korralikult lõpupoole. Ei hakka täpselt rääkima, sest muidu oleks võibolla spoiler. Oleks võinud ehk rohkem arendada ja näidata, mis siis selle muutuse tingis. Ja 'Go, Lola'! Täidame oma lubadusi, näitame ülbetele meestele koha kätte! :D

Teema ise, minu arust, tundus tõesti ulmeline (müürid ümber linnaosa, poliitikute tahtmatus ning suutmatus ja pommi... okei, siit tuleks spoiler, seega jätan ütlemata). Kuid kui nüüd wikipediast lugeda, siis on teatavaid seoseid tõmmatud nii filmi kui ka päriselu vahel. Pariisi agulite olukord on tõsiselt vilets ning 2005 aastal puhkenud rahutused on olukorda isegi halvemaks teinud. Toonase ministri Nicolas Sarkozy ning filmi poliitikute vahel on isegi võrdusmärke tõmmatud. Lisaks sellele on filmi tegevusaasta valitud ka küllaltki lähedane praegusele ajale, mitte tüüpilised 100-200 või isegi rohkem tulevikus. Seega on film mingil määral ka väljandus probleemide üle armastuse linnaks kutsutud Pariisi äärelinnades. Vaevalt siiski nii drastiliste meetmeteni päriselus jõuab, aga kes seda teab... Muidu oli filmi sisu selline tüüpilisem: kaks erinevat isiksust moodustavad tiimi, tülitsevad, lepivad ja päästavad päeva. Tüüpiline, aga see eest hästi teostatud.

Ühte asja peab kiitma: kaameratööd ning slow-motioni kasutamist. Parkour ning kaklusstseenid olid tänu nendele ülimalt nauditavad ja reaalsed. Nagu üks isik IMDBs filmi kommenteerides ütles: "smooth, fluid motion and crisp". Hoopis teine kui selline tüüpiline hollywoodilik action. See polnud küll nii aeglane ja muljetavaldav slow-motion kui oli näiteks "300s", kuid siiski tähelepanu köitev. Kutsus vaatama ja vaimustust tundma. Kohe esimese 20 minuti jooksul saad selle wow-efekti kätte. Oleks siiski seda veel natuke rohkem eelistanud, kuid ega kõike ei saa ka tahta.

Üks parimaid actioneid, mida näinud olen. Soovitan

7,5/10