FilmiPloog

Uh... pärast kahenädalast pidevat töötamist peaks nüüd järgnema peaaegu 1,5 nädalat rahu. Seega on oodata ülevaateid.



Pealkiri: "Sweeny Todd: The Demon Barber of Fleet Street"
Režissöör: Tim Burton
Žanr: draama / krimi / muusikal / põnevik
Aasta: 2007
Riik: Suurbritannia / USA

Mängivad:
Johnny Depp - Sweeney Todd
Helena Bonham Carter - proua Lovett
Alan Rickman - Judge Turpin
Timothy Spall - Beadle
Sacha Baron Cohen - Pirelli
...

Sissejuhatus: Film algab noore meremehe Anthony unistava lauluga nähtud võõrastest maadest ning rõõmust näha Londonit. Selle katkestab aga käredahäälne ning kättemaksuiha täis Sweeny Todd. Astudes laevalt maha, räägib Sweeny Anthonyle loo noorest ja naiivsest habemeajajast, kes saadeti Austraaliasse kandma karistust selle eest, et oli abielus kauni naisega. Nimelt oli kohtunik Turpin sügavalt armunud naisesse ning valesüüdistuse alusel lasi habemeajaja vahistada.

15 aastat on selleks hetkeks möödunud, kui habemeajaja Benjamin Barker, nüüdse nimega Sweeney Todd taas Londoni tänavatele satub. Astudes mööda pimedaid tänavaid jõuab ta kondiitriärisse, mille omanikuks on kunagine tuttav proua Lovett, kes mehe ka ära tunneb. Naine jutustab, kuidas kohtunik oli Sweeney naise vägistanud, misjärel naine enesetapu sooritas. Nende tütre Johanna võttis ta aga oma hoole alla.

Täis viha ning saades kätte oma kunagised tööriistad, asub Sweeney täide viima oma kättemaksuplaani, mis võtab tunduvalt suuremad mõõtmed.



Arvamus: Muusikalised filmid on mulle alati meeldinud. Olgu nad rõõmsad, kurvad, lõbusad või hirmutavad. Kuigi filmi on mitmes kohas liigitatud ka õuduse alla, siis pigem sobib IMDB liigitus krimi ja põneviku segust. Samas olen see mina ning paljudele võib see gallonite kaupa vooval veri ning hullunud habemeajaja siiski piisavalt õudsena tunduda. Sõber ütles, et Tim Burtoni teosed on nagu igikestev tume karneval. Pean nõustuma, kuigi olen näinud ainult mõnda tema teost ning esimese hopsuga seost ei tekkinud.

Filmi alguses tekkis mul tunne, nagu oleks sellist tunnelit, kust voolab punakas vedelik, juba kusagil näinud. Olustik oli küll erinev, kuid sarnane roosakas plöga voolas "The Ghostbustersi" teises osas. Kui rääkida veel sarnasustest, siis filmi alguses, kui Depp laulis, tekkis mul järsku tunne, nagu laulaks Jack Sparrow. Kuidagi väga sarnase kärina ja aktsendiga. Hiljem see sarnasus hajus. Depp olevat kusagil väitnud, et ta ei oska laulda. Minu arvates sai ta sellega siin filmis päris kenasti hakkama. Pealegi oli filmi olustik piisavalt sobiv, et mitteoskamine peita erinevate esitusviiside taha. Samas polnud ka teised tegelased professionaalsed lauljad, nii et kiitus neile igati. Helena B. Carteri kehastatud proua Lovett oli kusjuures minu lemmik selles filmis. Armukadedus võib igasuguste tegudeni viia.

Uurisin pärast filmi vaatamist natuke wikipediast ka taustalugu. Film põhineb Stephen Sondheimi adaptsioonil, millesse on sisse toodud draama. Kui algselt oli Benjamin Barker mõrvar, kes tappis rikkureid, siis Sondheim on andnud talle dramaatilise külje: kättemaks. 18. sajandi urban legendist saab kergelt romantilise hõnguga draama. Kuigi, verd voolab ojadena. See oli lausa üllatav, mis koguses seda tuli ning kui mänglevalt see kõik käis. Huvitav kas Sweeney Todd ka päriselt kunagi eksis. On püütud tõestada, kuid senimaani pole need kuhugi viinud.

Deppi poolt kujutatud mõrtsukhabemeajaja oli vägagi dramaatiline. Kuigi esitus oli hea ning psühhopaat oli kenasti esile toodud, siis minu jaoks jäi midagi puudu. Isegi kõige selle verevalamise juures ei tundunud tegelane mulle brutaalse mõrvarina. Naljakas, kas pole? Võimalik, et see polnud ka otseselt taotluslik. Oluline oli ehk näidata kannatavat meest, kes püüab välja valada aastaid südames pulbitsenud viha.

Sünge ja verine muusikal, mida kindlasti tasub vaadata.

8/10