FilmiPloog

Pealkiri: The Pretender (Kameeleon)
Režissöörid: Steven Long Mitchell, Craig W. Van Sickle
Žanr: põnevik, fantaasia, draama
Aasta: 1996 - 2000
Riik: USA

Mängivad:
Michael T. Weiss - Jarod
Andrea Parker - Miss Parker
Patrick Bauchau - Sydney
Jon Gries - Broots
...

Sissejuhatus: Jarod on ekstreemselt intelligentne kutt, kes suudab kehastuda kelleks iganes. Teadus püüab aga tihti erilisi inimesi väärkohelda, ja seega rööviti Jarod väikse poisina oma vanematelt ja pandi tööle salaagentuuri, kes kutsub end Tsentriks. Hiljuti ta aga põgenes sealt ja kasutades oma annet, aitab ta hammasrataste vahele jäänud inimesi, otsides samas oma vanemaid, kes juttude järgi on surnud. Kuid kus on põgenejaid, seal on ka tagaajajaid.

Kommentaar: Olen sarja esimestest osadest peale öelnud, et seda sarja on võimalik vaadata vähemalt kahest erinevast punktist. Esimene on jah see, et Jarod on pretender ja käib läbi mitmeid elukutseid. Teine on see, et kui unustada ära see pretenderi müüt, siis näitab see sari lihtsalt erineva eluala andekaid töötajaid, keda lihtsalt mängib sama näitleja.

Sarjas on üllatavalt koomilisi ja vahval andekaid kohti, ning näha on, et sari on hoolikalt läbi mõeldud. Ka naljad on vahel teaduslikud. Mõni aeg tagasi kirjutasin oma blogisse ühe variatsiooni sellest ameerikas levinud lambipirni anektoodist - How many psychiaterists would it take to change a lightbulb? One, but the lightbulb has to want to change. Kui paljud said naljast aru? Iseenesest pole see keeruline nali, lihtsalt peab teadma üht psühholoogia tõdedest, et inimest ei muuda keegi muu, kui ta ise ja psühholoog, antud juhul psühhiaaner, vaid aitab selleni jõuda.

Samas ei puudu ka lihtsad naljad ja kavalad vihjed popkultuurile. Naadinaljade üledoosi ma ei salli, kuid vahel on nad tõesti andekad. Konkreetsemalt - küsitletav: "Maybe he likes me.", küsitleja: "...Not". Kirjutasin üles ka Broots'i tsitaadi: "Jarod's brother is alive, too? Man, this is turning into The Night of the Living Dead"

Broots, ja üldse kõik neli "pea" peategelast olid meeldivad. Jarod oli lihtsalt heasüdamlik puuriloom, Sydney oli kogenud inimesetundja, Miss Parker oli bitchi kihi all peituv inimene ja Broots oli lihtsalt armas äpu. Ahjaa, muide, neljandas hooajas näitab korraks nägu sikasaka ehk Tobin Bell.

Siinkohal saavad kirjeldatud üks tore ja üks võib-olla mitte nii väga läbimõeldud stseen.

Jarod kohtub mingi suvalese tipsiga, kes esitleb teda oma mehena. Jarodi käest küsitakse, kellena ta töötab. Jarodi "naine" vastab, et lennuinsener vms. Keegi seltskonnast töötab lennukitega ja küsib mingi tehnilise küsimuse. No ja Jarod muidugi vastab ja veel detailselt, see naine vaatab küll väga suu ammuli.

Asi, mis meetutas millegipärast Scary Movie'st seda "white woman in trouble" kohta - mingi neiu helistas nine one-onni: "aidake, mu vennad sõidavad haiglasse ja neil on relvad.", ja lõpetas kõne. Et nagu millega (mis autoga) ja kuhu (mis haiglasse)? Järgmine stseen oli juba haigla ees, kus oli üle ühe politseiauto ja hunnik politseinikke.

Üks päris huvitav, kuid veidi kahtlane inimese asukohamääramise viise oli see, et küsitleja, nagu arvata võite, küsitleb, aga ruumis istub keegi läpakaga neiu, kes guugeldab vestluses esinevaid sõnu (et ajaleheartikleid leida, kus on ka toimunu asukoht kirjas).

Kahtlane tundus ka see, et võõrad inimesed saadavad teise inimese nimega meile ja adressaat usub. Noh, ütleme, et Jarodile tuli Sydney nime alt meil, kuid Sidney ütleb, et tema ei saatnud. Ja vastupidi. Kuid samas, tegu oli Tsentriga, kes arvatavasti regulaarselt jälgis ja segas meililiiklust.

IMDb liigitab The Pretender'i ulmeks. Noh, loogiline ju, kõik liigitatakse ulmeks, mis ei ole mingitele ameerika rednekkidele arusaadav. Aga ka minujaoks on sarjas üks ulmeelement, või pigem fantaasiaelement. Nimelt kõik Tsentri andmed on mingitel DSAdel, mis on veidi väiksemad ja paksemad kui CDd. Ega ma eriti põhjalikult ei guugeldanud, aga paistab, et neid plaate olemas ei ole. Ka Wikipedia ütleb DSA võimalike tähenduste kohta Digital Simulation Archives, a disk containing video archives from The Centre (The Pretender). No ja neil on need ju juba 60ndate lõpust. CD formaat tuli ju alles 1982 jaapanis ja 1983 USAs ja sedagi alguses vist ainult audiona. Okei, enne seda oli tegelikult ka video jaoks laserdisc, aga see pidavat olema CDst vähemalt kaks korda suurem suurem, kuid ka see tuli alles aastal 1978.

DSAdelt vaadatavad Jarodi simulatsioonid on millegipärast ainult kas sellest ajast, kui ta oli noor teismeline või siis ajast, mil ta oli juba selline umbes kolmekümnene, nagu ta ka "olevikus" on.

8/10

Pealkiri: "Gossip Girl"
Autor: Cecily von Ziegesar
Žanr: draama / komöödia / romantika
Aasta: 2007 - ...
Riik: USA

Mängivad:
Serena van der Woodsen - Blake Lively
Blair Waldorf - Leighton Meester
Dan Humphrey - Penn Badgley
...[---]

Sissejuhatus: Seriaali aluseks on Cecily von Ziegesari samanimeline raamatute sari, mille esimene teos ilmus aastal 2002 (Eestis 2003).

Tegevuspaigaks on Upper East Side New Yorkis. Tegelasteks rikaste vanemate lapsed, kelle mõtted tiirlevad seksi ja lõbustuste ümber, mille kõrvalt üritavad kõik saada kolledžidesse, kuhu on nad alati soovinud pääseda. Kogu sellel näilisel glamuuril ja täiuslikkusel on aga ka oma varjupool, mille hulka kuuluvad armudraamad, seaduste rikkumised, reetmine ja palju muud.

Seriaali on tehtud vaid üks hooaeg, kuid hiljuti alustati ka teise hooaja osade võtetega.

Arvamus: Ütlen kohe ette ära, et ilmselt mitmetele selle blogi lugejatele selline seriaal eriti peale ei lähe. Tegemist on n-ö teismeliste "Seksi ja linnaga", kuid julgen väita, et vastavalt maitsele meeldib see igas vanuses inimestele (siiski ilmselt rohkem nooremapoolsetele naistele).

Mina tutvusin esimesena raamatutega olles ise veel parajalt teismeealine. Tegemist oli väga huvitava ja kerge lugemisega ning meenutas mulle tasemelt natukene "Printsessi päevikuid". Tulid need mõlemad ka Eesti raamaturiiulitele samal ajal. Kõiki raamatuid ma läbi lugenud ei ole, kuid nüüd tekib vaikselt plaan küll, et võiks.

Umbes kuu aega tagasi mõtlesin, et meenutaks raamatuid, mida ma lugenud olen ja uuriks, kas neist filme/seriaale ka tehtud on. Oma suureks üllatuseks tuligi mulle meelde "Klatšimoorid" ja veelgi suuremaks üllatuseks avastus, et seriaali esimene hooaeg on juba täiesti olemas. Sai siis endale kõik 13 osa muretsetud ja mõne päevaga need ära vaadatud. Filmis oli palju, mis mulle meeldis: moekad riided, kaunid tegevuspaigad, hea taustamuusika, ilusad inimesed jne. Kuigi tuleb tunnistada, et mulle just kõik rikaste inimeste elu kajastavad seriaalid ei meeldi, aga see oli kuidagi mõnus. Ka see oli minu jaoks plussiks, et näitlejad olid väga hästi valitud ning väga hea, et esialgu sinna plaanitud Lindsay Lohanit seal siiski ei olnud. Mitmeid näitlejaid nägin ma seal üldse esmakordselt ja eraldi tahaks välja tuua Chuck Bassi mänginud Ed Westwicki, kes mulle üpriski meeldima hakanud on. Selle juures mängib ilmselt ka rolli, et ta filmis sellist paha poissi mängib ning kuid ta sobib selleks superhästi.

Ootan igatahes väga teise hooaja osi!

9,5/10

Vana kiiruga tehtud kujundus hakkas juba vaikselt uuendusvajausele jalgu jääma ja nii saigi siis uus kujundus tehtud. Headeri vorpis meil Elise valmis ning vastavalt sellele said ka kujunduse ülejäänud värvid valitud.

Loodame, et uus kujundus meeldib ka lugejatele.


Tervitustega
FilmiPloogi meeskond!


NB! Kui näete, et mida tundub viltu olevat, siis andke teada! :)


NB2!! Vanemaid Internet Exploreri versioone kasutavatel inimestel on probleem menüüga, mis on ennast paigast nihutanud. Täna pole mul kahjuks eriti aega seda korda teha, kuid tegelen sellega homme. Väga vabandan!

Don't ask, miks ma sellise pealkirja panin. Lihtsalt tuli seoses parkouriga pähe :P



Pealkiri: "Banlieue 13" (13. distrikt)
Režissöör: Pierre Morel
Žanr: märul / ulme
Aasta: 2004
Riik: Prantsusmaa

Mängivad:
Cyril Raffaelli - kapten Damien Tomaso
David Belle - Leïto
Tony D'Amario - K2
Bibi Naceri - Taha Bemamud
Dany Verissimo - Lola
...
[---]

Sissejuhatus: On aasta 2010. Üks Pariisi agul, 13. distrikt on sissepiiratud suure müüriga ning selle sisemuses valitsevad gängsterid, narkootikumid ning relvad. Võimud on kaotanud lootuse selle piirkonna suhtes ning on seal lõpetanud koolide, hädaabikeskuste (haiglate, tuletõrje jt) ning isegi politsei töö. Kogu seal valitseva kurjuse vastu on astunud välja 13. distriktis sündinud ja üles kasvanud Leïto, kes kuulutas sõja kohalikule gängijuhile Tahale, et hoida oma kodumaja. Saavutades Taha kinnipüüdmise ning politsei kätte toimetamise ta petetakse. Kohalik politseiülem otsustab, vältimaks konflikti Taha meestega, gängiülem vabaks lasta ning lisaks sellele anda tema valdusesse Leïto noorem õde Lola. Leïto arreteeritakse ning saadetakse vanglasse.

Kuus kuud hiljem, väljaspoolt 13. distrikti sulandub politseinik Damien ühte gängi, mis juhib põrandaalust-kasiinot. Tema eesmärgiks on arreteerida juht ning teha lõpp ebaseaduslikule kasiinole. Kohe peale operatsiooni õnnestumist ootab teda ees aga uus ülesanne. Oma ülemuselt ning kaitseministrilt saab ta teada, et Taha on varastanud neutronpomi ning kavatseb seda lähima 24 tunni jooksul õhata. Kuigi Damien on temale antud ülesande suhtes umbusklik, võtab ta selle vastu. Tema esimeseks ülesandeks on veenda Leïtot, et too aitaks tal jõuda Taha baasi. Sellegs kehastub ta vangiks ning teeseldes põgenemist vabastab ka Leïto. Ühiselt, kuid mitte just eriti üksmeelselt asuvad nad 13. distrikti poole, mõlemal peas soov päästa: Leïto soov päästa oma õde ning Damieni soov päästa 13. distrikt.

Kuid asjad pole alati päris nii, nagu algul näivad.

Arvamus: Parkour... esimest korda puutusin sellega kokku youtube vahendusel täiesti juhuslikult juba hea mitu aastat tagasi. Vaimustus oli kiire tekkima. Sellest vaimustustest tingituna, mis vahepeal kuhugi ära oli kadunud ning nüüd taas tärkas, sai ka käesolev film muretsetud ning ütleks, et pettuma ei pidanud. Kuidas saakski pettuda, kui ekraanil on parkouri 'leiutaja' isiklikult. David Belle on lihtsalt vaimustavalt hea. Tekib kohe tahtmine ennast toolilt lahti rebida ning linnapeale möllama minna. Kahjuks ei mängiks püsivalt haige selg ning ajutiselt haige hüppeliiges sellele kaasa. Mis teha, naudin siis kena musklis mehe oskusi ekraanilt ning unistan neid oskusi ka endale. Kui nüüd ausalt tunnistada, siis näitlejatöö osas ma Davidit nii väga ei jälginud. Võibolla ka seepärast, et otseselt midagi häirivad ma seal ei leidnud. Ka Damieni kehastanud Cyril Raffaelli näitlejatöö oli täiesti normaalne. Silma torkas see, et mõlemad on oma alal lihtsalt väga head (David parkouri ning Cyril võitluskunstide meister). Kui vaadata nüüd kõrvalosatäitjaid, siis minu jaoks kõige müstilisem oli K2 tegelaskuju suhtumise muutumine päris korralikult lõpupoole. Ei hakka täpselt rääkima, sest muidu oleks võibolla spoiler. Oleks võinud ehk rohkem arendada ja näidata, mis siis selle muutuse tingis. Ja 'Go, Lola'! Täidame oma lubadusi, näitame ülbetele meestele koha kätte! :D

Teema ise, minu arust, tundus tõesti ulmeline (müürid ümber linnaosa, poliitikute tahtmatus ning suutmatus ja pommi... okei, siit tuleks spoiler, seega jätan ütlemata). Kuid kui nüüd wikipediast lugeda, siis on teatavaid seoseid tõmmatud nii filmi kui ka päriselu vahel. Pariisi agulite olukord on tõsiselt vilets ning 2005 aastal puhkenud rahutused on olukorda isegi halvemaks teinud. Toonase ministri Nicolas Sarkozy ning filmi poliitikute vahel on isegi võrdusmärke tõmmatud. Lisaks sellele on filmi tegevusaasta valitud ka küllaltki lähedane praegusele ajale, mitte tüüpilised 100-200 või isegi rohkem tulevikus. Seega on film mingil määral ka väljandus probleemide üle armastuse linnaks kutsutud Pariisi äärelinnades. Vaevalt siiski nii drastiliste meetmeteni päriselus jõuab, aga kes seda teab... Muidu oli filmi sisu selline tüüpilisem: kaks erinevat isiksust moodustavad tiimi, tülitsevad, lepivad ja päästavad päeva. Tüüpiline, aga see eest hästi teostatud.

Ühte asja peab kiitma: kaameratööd ning slow-motioni kasutamist. Parkour ning kaklusstseenid olid tänu nendele ülimalt nauditavad ja reaalsed. Nagu üks isik IMDBs filmi kommenteerides ütles: "smooth, fluid motion and crisp". Hoopis teine kui selline tüüpiline hollywoodilik action. See polnud küll nii aeglane ja muljetavaldav slow-motion kui oli näiteks "300s", kuid siiski tähelepanu köitev. Kutsus vaatama ja vaimustust tundma. Kohe esimese 20 minuti jooksul saad selle wow-efekti kätte. Oleks siiski seda veel natuke rohkem eelistanud, kuid ega kõike ei saa ka tahta.

Üks parimaid actioneid, mida näinud olen. Soovitan

7,5/10