Pealkiri: "Gossip Girl"
Autor: Cecily von Ziegesar
Žanr: draama / komöödia / romantika
Aasta: 2007 - ...
Riik: USA
Mängivad:
Serena van der Woodsen - Blake Lively
Blair Waldorf - Leighton Meester
Dan Humphrey - Penn Badgley
...[---]
Sissejuhatus: Seriaali aluseks on Cecily von Ziegesari samanimeline raamatute sari, mille esimene teos ilmus aastal 2002 (Eestis 2003).
Tegevuspaigaks on Upper East Side New Yorkis. Tegelasteks rikaste vanemate lapsed, kelle mõtted tiirlevad seksi ja lõbustuste ümber, mille kõrvalt üritavad kõik saada kolledžidesse, kuhu on nad alati soovinud pääseda. Kogu sellel näilisel glamuuril ja täiuslikkusel on aga ka oma varjupool, mille hulka kuuluvad armudraamad, seaduste rikkumised, reetmine ja palju muud.
Seriaali on tehtud vaid üks hooaeg, kuid hiljuti alustati ka teise hooaja osade võtetega.
Arvamus: Ütlen kohe ette ära, et ilmselt mitmetele selle blogi lugejatele selline seriaal eriti peale ei lähe. Tegemist on n-ö teismeliste "Seksi ja linnaga", kuid julgen väita, et vastavalt maitsele meeldib see igas vanuses inimestele (siiski ilmselt rohkem nooremapoolsetele naistele).
Mina tutvusin esimesena raamatutega olles ise veel parajalt teismeealine. Tegemist oli väga huvitava ja kerge lugemisega ning meenutas mulle tasemelt natukene "Printsessi päevikuid". Tulid need mõlemad ka Eesti raamaturiiulitele samal ajal. Kõiki raamatuid ma läbi lugenud ei ole, kuid nüüd tekib vaikselt plaan küll, et võiks.
Umbes kuu aega tagasi mõtlesin, et meenutaks raamatuid, mida ma lugenud olen ja uuriks, kas neist filme/seriaale ka tehtud on. Oma suureks üllatuseks tuligi mulle meelde "Klatšimoorid" ja veelgi suuremaks üllatuseks avastus, et seriaali esimene hooaeg on juba täiesti olemas. Sai siis endale kõik 13 osa muretsetud ja mõne päevaga need ära vaadatud. Filmis oli palju, mis mulle meeldis: moekad riided, kaunid tegevuspaigad, hea taustamuusika, ilusad inimesed jne. Kuigi tuleb tunnistada, et mulle just kõik rikaste inimeste elu kajastavad seriaalid ei meeldi, aga see oli kuidagi mõnus. Ka see oli minu jaoks plussiks, et näitlejad olid väga hästi valitud ning väga hea, et esialgu sinna plaanitud Lindsay Lohanit seal siiski ei olnud. Mitmeid näitlejaid nägin ma seal üldse esmakordselt ja eraldi tahaks välja tuua Chuck Bassi mänginud Ed Westwicki, kes mulle üpriski meeldima hakanud on. Selle juures mängib ilmselt ka rolli, et ta filmis sellist paha poissi mängib ning kuid ta sobib selleks superhästi.
Ootan igatahes väga teise hooaja osi!
9,5/10
Pealkiri: "Alvin and the Chipmunks"
Režissöör: Tim Hill
Žanr: komöödia / animatsioon
Aasta: 2007
Riik: USA
Mängivad:
Dave Seville - Jason Lee
Alvin - Justin Long (hääl)
Simon - Matthew Gray Gubler (hääl)
Theodore - Jesse McCartney (hääl)
...
Sissejuhatus: Laulukirjutaja Dave Seville (Jason Lee) on meeleheitel, sest teda kimbutavad lakkamatult kolm koopaoravat Alvin, Simon ja Theodore. Ühel heal päeval tekib mehel hiilgav idee: mis siis, kui tema laule esitaks needsamad oravad? Asjal on ka oma varjukülg. Kuigi kolmikust saab tõeline popsensatsioon, mõjuvad nad vägagi laastavalt Dave’i kodule ja karjäärile, pöörates tema seni tavalise elu täiesti pea peale.
Arvamus: Tuleb tõdeda, et midagi väga uut ja huvitavat siit ei tulnud. Siiski suutsin koopaoravad oma armsusega filmi tunduvalt paremaks teha. Igati lustlik ja tore pool-animatsioon. Siinkohal tuleb tõdeda, et mulle üpriski meeldivad filmid, kus on tavaline film ja animatsioon kokku pantud.
7/10
Muinaslugu, mida ma oma lastele ei julgeks näidata.
Pealkiri: "Pan's Labyrinth"
Režissöör: Guillermo del Toro
Žanr: draama / fantaasia
Aasta: 2006
Riik: Mehhiko / Hispaania / USA
Mängivad:
Ivana Baquero - Ofelia
Ariadna Gil - Carmen Vidal
Maribel Verdú - Mercedes
Doug Jones - Pan/Pale Man
Álex Angulo - Dr. Ferreiro
... [---]
Sissejuhatus: On aasta 1944. Hispaania kodusõda on lõppenud fašistide võiduga, kuid mõningates mägipiirkondades käib veel võitlus vabadusliikumise ning frankistide vahel, keda juhib sadistlik kapten Vidal. Vidali meeste poolt hõivatud üksildlasse mägitallu on teel lapseootel Carmen koos tütre Ofeliaga. Isa kaotanud ning ootamatult võõrasse keskkonda paisatud hingeline tüdruk leiab lohutust muinasjuttudest ning talle tundub, et ümbritsev ürgmets on haldjaid ja muinasjututegelasi täis võlumaailm. Tüdrukule pakub pakub tuge ka majapidajanna Mercedeses, kes salaja mässulisi abistab.
Ühel öösel avastab Ofelia maamaja tagant metsast kummalise labürindi, mida valvab groteskne, sokusarvedega Paan. Tüdruk kuuleb, et muistse ennustuse kohaselt on ta maa-aluse kuningriigi printsess ning oma tõelise mina avastamiseks ja kuningriiki jõudmiseks peab ta läbima kolm verdtarretavat katset. Kõhklemata otsustab Ofelia Paani väljakutse vastu võtta.
Arvamus: Vot see oli üks vahva film. Teise maailmasõja aegne ning fantaasia maailm üheskoos eksisteerimas. Üldiselt ma päris kahetunniseid filme väga vaadata ei viitsi, kuid see läks üpris ruttu. Väga meeldis just see, et räägiti kahest erinevast juhtunust, mitte ei keskendutud vaid ühele reale. Ühelt poolt vabadusliikujate elu, karm elu kapten Vidali käe all, kes väga kergekäeliselt kätt tõstis ning püssi haaras, teiselt poolt muinasjutumaailm, mis otsis oma printsessi. Tuleb tunnistada, et kui ma Fauni esimest korda filmis nägin, siis ehmusin suhteliselt ära, sest ta oli ikka üpris kole. Mõne aja pärast aga harjus temaga, sest ta hing oli siiski hea. Vihake ajas aga Ofelia vastu keeldu käitumine, mistõttu see kole valge elajas ellu ärkas. Filmis oli veel mõningaid üpris võikaid stseene, näiteks see, kuidas Paan haldjaid sõi, kuidas kapten Vidal ühelt kätte saadud vabadusliikuja sõrmede vahet mõned sentimeetrid lahti lõiganud oli, et infot saada, kuidas tal endal suunurk lõhki tõmmati. Verd ja vägivalda ning muinasjuttu ehk vaatamist igasugustele.
9/10
Louis XVI abikaasa, Marie Antoinett' elu osaline ekraniseering.
Pealkiri: "Marie Antoinette"
Režissöör: Sofia Coppola
Žanr: draama
Aasta: 2006
Riik: USA / Prantsusmaa
Mängivad:
Kirsten Dunst - Marie Antoinette
Jason Schwartzman - Louis XVI
Judy Davis - Comtesse de Noailles
Rip Torn - Louis XV
Rose Byrne - Duchesse de Polignac
... [---]
Sissejuhatus: Marie Antoinette oli kõigest 14-aastane, kui ta pandi mehele Prantsusmaa kuningale Louis XVI-le. Naiivne tüdruk satub külluslikku Pariisi õukonda, mis kihiseb vandenõudest ja skandaalidest. Triivides üksi, ilma kellegi suunava toeta selles ohtlikus maailmas, mässab noor ja kapriisne Marie Versailles’ isoleeritud õhustiku ja iganenud tavade vastu, muutudes seda tehes Prantsusmaa ajaloo kõige vääritimõistetumaks monarhiks.
Arvamus: Mu ootused filmidele on vist liialt suured. Naisterahvana märkasin, kuidas peale selle filmi linastumist tekkisid kosmeetikatööstuses selletemaatilised kosmeetikavahendid ning sellest filmist jõudis minuni vaid ilu pool. Film ise aga venis ja polnud pooltki nii huvitav, kui lootsin. Palju silmailu pakkusid imelised kostüümid ja soengud, vaagnate viisi kauneid toite, Versailles'i lossi ülikenad ruumid (olen ise seal lossis käinud ja väga vahva oli mõelda, et ma olen ise osades neis ruumides käinud, kus see film tehti). Enamus punkte lähevadki just filmi ilule, mitte sisule. "Las nad siis söövad kooki."
5/10
Pealkiri: "The Last Kiss" (Viimane suudlus)
Režissöör: Tony Goldwyn
Žanr: draama / komöödia
Aasta: 2006
Riik: USA
Mängivad:
Zach Braff - Michael
Jacinda Barrett - Jenna
Rachel Bilson - Kim
Casey Affleck - Chris
Eric Christian Olsen - Kenny
"..."[---]
Sissejuhatus: Michael on paanikas, sest 30-aastasena tundub talle korraga, et kogu ülejäänud elu on ette ära planeeritud ning et enam ei ole loota ainsatki üllatust. Tuleb luua perekond oma kihlatu Jennaga , kes jääbki viimaseks inimeseks, keda ta suudelda saab. Aga vabadus ja rõõm sellest, et oled veel noor? Kiusatuse täiel rinnal keelatud meeletusi nautida pakub Kim , kes ei võta toimuvat sugugi nii kerge seiklusena kui Michael.
Arvamus: Filmi algus minu meelest venis tõsiselt ja ei saanud hästi pihtagi, et kuidas lugu minema hakkab. Mida edasi, seda selgemaks lugu läks. Kui filmist mingit moraali otsida, siis ilmselt oleks selleks see, et kõige õigem on elu lõpuni vallaliseks jääda ja siis jääb palju haiget saamata. Tegelikult eriti emotsioone see film ei pakkunudki.. Väga keskpärane.
Hinnang: 6/10
Pealkiri: "The Count of Monte Cristo" (Krahv Monte Cristo)
Režissöör: Jay Wolpert
Žanr: draama / seiklus
Aasta: 2002
Riik: USA / Suurbritannia / Iirimaa
Mängivad:
James Caviezel - Edmond Dantes
Guy Pearce - Fernand Mondego
Dagmara Dominczyk - Mercedès Iguanada
Richard Harris - Abbé Faria
James Frain - J.F. Villefort
"..."[---]
Sissejuhatus: Edmond Dantes on tavaline meremees. Ta elu võtab aga uue suuna siis, kui teda riigireetmises süüdistatakse ning kohtuta vangi mõistetakse. Ta viiakse salajasele saarele vangikongi, kus peab veetma 13. aastat enda elust.
Dantes-i eakas kongikaaslane avaldab talle enda suure saladuse - kuulsa Krahv Monte Cristo aarde asukoha. Lisaks aitab vana mees kaaslasel põgeneda ning kättemaksuhimuline Dantes asub aardejahile ...
Arvamus: Kui ma oma tuppa raamaturiiuli panin, siis vedasin siia ka Alexandre Dumas' teose "Krahv Monte-Cristo". Pean aga ausalt tunnistama, et lugeda pole ma seda jõudnud. Kunagi sai loetud küll mingit lühikest lastevarianti sellest, kuid ega ma eriti ei mäletanud enam midagi. Tihti mulle väga pikki filme ei meeldi vaadata, kuid selle filmi puhul võin küll öelda, et aeg läks lennates. Tänapäevasele äkšonile ja getofilmidele hea vaheldus, kirjandusklassika siiski. Mõtlesin täna küll midagi lustliku vaadata, kuid ei kahetse sugugi, et asusin seda filmi vaatama. Tõsiselt kift.
Hinnang: 9,5/10
Pealkiri: "Scoop" (Kõmulugu)
Režissöör: Woody Allen
Žanr: komöödia / krimi
Aasta: 2006
Riik: Suurbritannia / USA
Mängivad:
Scarlett Johansson - Sondra Pransky
Hugh Jackman - Peter Lyman
Woody Allen - Sid Waterman
Ian McShane - Joe Strombel
Romola Garai - Vivian
...[---]
Sissejuhatus: Ajakirjanik Joe Strombel on küll surnud ja kolleegide poolt taga leinatud, aga see ei sega meest püüdmast eriti kuuma kõmu-uudist. Selleks, et teha kindlaks Londonit terroriseeriva nn. Tarot-kaardi mõrvari isik, on Joel vaja kedagi appi. Kedagi, kes oleks… elus. Ja selleks sobib ideaalselt vägagi elav Sondra Pransky, ameeriklannast ajakirjandustudeng. Tüdruk on esmalt siiralt ehmunud, kui meie seast lahkunud Joe end talle ilmutab. Pärast esimest ehmatust asutakse siiski koostööle. Uurimine viib nad aristokraat Peter Lymani juurde. Sondral on raske sarmika mehe suhtes ükskõikseks jääda. Kuigi pole välistatud, et just Peter on see kõmu-uudis, mida ta koos hauataguse kolleegiga taga ajab…
Arvamus: Lugesin kuskilt artiklit Scarlett Johanssonist ja avastasin, et ma vist ei olegi temalt ühtegi filmi näinud. Valisin selleks (enda teada) esimeseks filmis "Kõmuloo". Johanssoni roll oli üpris vahva. Superseksika kehaga nohiku tüüpi tudeng. Ja muidugi kasvasid lootused, et ta Peteriga jääbki paariks ja elavad õnnelikult elu lõpuni. Filmis oli mitmeid kohti, kus see lootus sattus aga kahtluse alla, kuid üpris ruttu need kahtlused hajusid ja kõik läks ilusti edasi. Lõpp aga polnudki selline nagu ehk arvata võis. Tuli välja, et Peter ongi tegelikult mõrvar ja ta jäi ka üpris haledalt vahele, üritades Sondrat uputada, aga neiu oli kuskil koolis ujumisvõistkonnas olnud, seega ei olnud ta nii uppuv midagi. Kummituse-teema oli küll natukene kahtlane, kuid samas sobis sinna üpris hästi.
Hinnang: 7/10
Must huumor ja mu esimene tõsisem katse filmikriitik olla.
Pealkiri: "Borat: Cultural Learnings of America..." (Borat: Kultuurialased õppetunnid Ameerikast abiks suursuguse Kasahstani riigi ülesehitamisel)
Režissöör: Larry Charles
Žanr: komöödia
Aasta: 2006
Riik: USA
Mängivad:
Sacha Baron Cohen - Borat Sagdiyev
Ken Davitatian - Azamat Bagatov
Luenell - Luenell
Pamela Anderson - iseend
Bob Barr - iseend
...
Sissejuhatus: Borat Sagdijev on Kasahstani riigitelevisiooni reporter, kes saab oma kodumaa informatsiooniministeeriumilt ülesande lennata Ameerikasse, et vändata seal dokumentaalfilm, milles sisalduvad õppetunnid aitaks kaasa kasahhide toomisele 21. sajandisse. Ent ülesanne ununeb õhtul, mil Borat näeb hotellitoas kanaleid vahetades imelist seriaali ”Baywatch”, mille vapper kangelanna CJ (Pamela Anderson) hetkega kauge külalise südame võidab. Sellest hetkest on Boratil üksainus eesmärk: jõuda Californiasse, et Pamee-la endale (vajadusel jõuga) naiseks võtta. Teel eesmärgi suunas esineb Borat muuhulgas rodeol, õpib nalja tegema, käib autokoolis, kohtub feministidega, osaleb kristlikul kogunemisel ning geiparaadil ja kakleb meeldejäävalt oma produtsendi Azamat Bagatoviga.
Arvamus: Olles filmist enne nii palju kuulnud, olid mu ootused üpris kõrgel. Võimalik, et asi on ka selles, et ma üpris kergesti pisiasjade peale naerma hakkan, kuid kõhulihased jäid naermisest üpris ruttu valusaks. Parajalt must ja ropp huumor. Huvitav oli vaadata inimeste ehtsaid emotsioone, kuna enamus ju ei teadnud, et Borat on näitleja ja mingit filmi tehakse. Borati kaklus Azamatiga oli üpris jälk, meenutas "Jackasse" ning tõesti tekkis kahtlus, kuidas Boratit kehastava näitleja kallim teda hiljem üldse suudelda saab. Mingi aeg vajus film aga natukene ära. USA noormeeste käitumine ja jutt olid väga matslikud ning ma arvan, et põhimees pole peale filmi linastumist naiste seas enam sugugi nii populaarne, kui ta ehk enne oli. Lõpp pakkus siiski jälle positiivsemaid emotsioone ning Borat pani oma naabrimehe ikka korralikult paika.
See oli esimene filmiroll Sacha Baron Cohenilt, mida ma nägin. "Da Ali G Show" on minust siiamaani mööda läinud. Jäin rahule, kuid minu jaoks on arusaamatu, kuidas inimesed end niimoodi alandada suudavad. Vaatan kunagi kindlasti veel.
Hinnang: 9/10