FilmiPloog

Vabandan väga, et pole tükk aega midagi kirjutanud. Palju on tegemist ja selline kirjutamisisu pole olnud. Parandan ennast ja kirjutan siis öösel vaadatud filmist.





Pealkiri: "Stigmata" (Stigma)
Režissöör: Rupert Wainwright
Žanr: draama / fantaasia / märul / müsteerium / õudukas
Aasta: 1999
Riik: USA

Mängivad:
Patricia Arquette - Frankie Paige
Gabriel Byrne - Father Andrew Kiernan
Jonathan Pryce - Cardinal Daniel Houseman
Nia Long - Donna Chadway
Thomas Kopache - Father Durning
....

[---]

Sissejuhatus: Brasiilia ühes väikeses külas suri hiljuti kohalik preester ja külarahvas on leinas. Kirkikus oleva leina ajal hakkab Püha Ema kuju nutma verepisaraid. Samal ajal, kui rahvas jäglib nutvat kuju, varastab üks poisike surnud preestri roosikrantsi, mille ta kohalikul turul ühele turistile müüb. Verd nutvat kuju läheb uurima Vatikani preester Andrew Kiernan (Gabriel Byrne), kes on Brasiilias uurimas Neitsi Maarja ilmumist seinale. Ta kuulub Pühakute tekkimise kogudusse (Congregation for the Causes of the Saints) (ma tean, mul tõlge läks nihu, ehk on kellelgi parem välja pakkuda?), mis uurib müstilisi juhtumeid, mis on seotud kristluse ja katoliku kirikuga.

23-aastane juuksur Frankie Paige (Patricia Arquette) saab oma emalt kingituses suveniiri, mille to ostis oma reisil Brasiiliasse - surnud preestri roosikrantsi. Algul läheb elu kõik hästi, kuni ühel õhtul näeb Frankie kohutavaid visioone ja tema randmetele ilmuvad haavad. Ta viiakse haiglasse, kus haavad puhastatakse ja kinni õmmeldakse, kuid arstid kahtlustavad, et tüdruk on need ise teinud. Ühel järgnevatest päevadest näeb Frankie naist, kes om lapse autode alla viskab, kuid teda otsima joostes, pole ei naist ega last. Kui tema sõbranna Donna teda metrooga koju viib, märkab Frankie preestrit ja kahte nunna. Ta sammub preestri juurde ja pärib, kas to on Andrew Kiernan. Saades eitava vastuse ütleb ta, et teda pole enam võimalik aidata, rebib ühel nunnal risti kaelast ja viskab selle mööda põrandat teise vaguni otsa. Seepeale hakkab rong kihutama ja üritades käepidemete abil püsti seista, saab Frankie nähtamatult piitsalt vigastused seljale. Olles sündmuste pealtnägija, teatab preester Durning sellest juhtumist Vatikanile.

Kardinal Houseman (Jonathan Price) saadab selle peale teadlasest preestri Andrew Kiernan asja uurima. Kiernan kohtub tüdrukuga ja selgitab talle, mis asjad on stigmad. Preestri enda üllatuseks pole tüdruk usklik, mis ajab teda kergelt segadusse, kuna stigmad on läbi ajaloo ilmunud ainult väga vagadel inimestel. Peale mõnda aega Frankiga koosveetmisest saab Andrew aru, et tegemist on millegi tõsisega. Tüdruk hakkab rääkima ja kirjutama aramia keeles ning omab tohutut jõudu. Sealt edasi toimuvad nii mõnedki sündmused ja avatakse nii mõnigi saladus, mis muudaks seniseid kristluse aluseid.


Arvamus: Hoiatan...võin spoilerdada! Ma nüüd ei teagi öelda, mis osa sellest filmist selle minu jaoks nii huvitavaks teeb. Aga miski teeb. Filmi jaoks on silmnähtavalt vaeva nähtud. Eriti mis puudutab stigmade ajalugu ja arami keelt. Katoliku kiriku nö vandenõuteooria tuuakse antud filmis selgelt välja: "Jeesus ütles, et kuningriik on sinus. Murra pooleks tükk puud, ma olen seal. Tõsta üles kivi ja sa leiad mu sealt." Mis selle juures on huvitav on see, et inimese ja Jumala vahel ei pea olema kedagi. Ehk siis kogu see meeskonda preestreid, piiskoppe jne. Ja inimestel ei pea olema püha ehitist, kus nad Jumalaga kohtuvad saavad. Jumal on olemas igalpool. Tegelikult on katoliku kirik ju üks rikkamaid organisatsioone maailmas ja kirkute ja preestrite kadumine tähendaks ka varalist kadu. Muidugi...kui palju sellest on tõde, ma ei tea, aga mõelda selle üle tasuks, sest Püha Toomase evangeelium on tegelikult olemas.

Ma nüüd ei taha nüüd täiesti spoilerdama hakata, mistõttu jätan välja arutluse teemal: miks mitteusklikul ilmusid stigmad :)

Kuna ma olen halb kiitja, siis ütlen näitlejatöö kohta ainult, et see oli hea. Filmis näidati hästi, et ka preester on inimene ja armumine naisesse on lihtsalt asi, mis juhtub. Ja eks ta fimi käigus tõdeb, et preestriks hakkas ta ainult seepärast, et teadus ei pakkunud talle kõiki vastuseid. Siinkohal mainiks ära, et tõestatud on fakt, et kõige rohkem usklike on sellistel aladel nagu biloogia, füüsika, keemia. Mis puutub aga žanritesse, siis õudust ma sealt küll eriti ei näinud. Verd oli palju ja võibolla üllatusmoment, aga kindlasti mitte midagi sellist õudsat. Vähemalt minu jaoks mitte.

Hinnang: 7/10