Vägivaldne aga mõtlemapanev film noortest.
Pealkiri: "Knallhart"
Režissöör: Detlev Buck
Žanr: draama / krimi
Aasta: 2006
Riik: Saksamaa
Mängivad:
David Kross - Michael Polischka
Jenny Elvers - Miriam Polischka
Erhan Emre - Hamal
Oktay Özdemir - Erol
Kida Ramadan - Barut
... [---]
Sissejuhatus: Viieteist aastane Michael Polischka peab koos oma ema Miriamiga kolima välja villast, mis asub Berliini ühes uhkeimas linnaosas ja asuma elama ühes vaeseimas. Väljakolimise põhjuseks on see, et ema armuke Dr. Peters ei leia naises enam midagi külgetõmbavat ega seksikat ning viskab nad külmavereliselt välja. Seda Michaeli sünnipäeval.
Neuköllni linnaosasse jõudes ja asudes uude kooli hakkab Michaeli välja pressima ja ähvardama kohalik noortebande nimega Schutzgeld. Koos oma uute sõprade Crille ja Matzega murravad nad sisse dr. Peteri villasse, et maksta gängile raha ära. Gängi liidrile Errolile pole saadud rahast piisav bandega peksavad nad Michaeli julmalt läbi. Ühel hetkel, kui Michael Errolile vastu hakkab, ilmub välja Barut, kohaliku narkodiileri Hamali parem käsi, kes ta olukorrast välja toob. Nimelt varajasemal kohtumisel Hamaliga, jäi Michaelist talle hea mulje ja kuna ta oli kaotanud just kaotanud oma narkokulleri, siis pakub ta poisile seda tööd. Kõik aga ei lähe päris nii, nagu Michael oli ette kujutanud.
Arvamus: Ma ei mäletagi, mis põhjusel selle filmi muretsesin, aga tol hetkel äratas see huvi. Tükk aega seisis, enne kui kätte võtsin. Film toimub tagasivaatena juhtunule, aga jutustajat pole. Tegu on suhteliselt vägivaldse filmiga, mis kujutab Berliini vaeste linnaosa igapäeva võitlust ellujäämise nimel. Koolis kedagi ei huvita, mida õpetaja räägib, kuigi õpilased saavad temaga läbi, noortegängid terroriseerivad ja elu on üldse raske. Vägivald on elu igapäevane osa. Ja nagu näha, siis mõnel ka narkootikumid. Üks narkomees tarbib terve perega narkotsi ja väike umbes 2-3 aastane laps kaasaarvatud. Pereemast ärme parem räägigi...see on täiesti ära keeranud tarbimise tagajärjel, kuigi ta oma jutu järgi enam ei tarbi. Õõvastav oli seda vaadata.
Näitlejatöö on hea. Üks olulisemaid punkte selle juures: pole üdini häid ja üdini halbu tegelasi, mida tihti kohtab Hollywoodi filmides. Selle näiteks on kasvõi Michael ise. Ema jäi lapseootele teismeliselt. Ilmselt ei suutnud ta enda ja lapse ülalpidamisega hakkama saada ning nii maandus ta rikkaid mehi otsima, kes nende eest hoolt kannaks. See on poisi ja ema omavaheliste tülide pidev põhjus, aga üksteise suhtes on nad siiski hoolivad. Michael on kasvanud üles ilmselt mitte eriti suurt tähelepanu saades ning puudus tal ka isafiguur, kes oleks kasvatanud. Ühest küljest on ta tark poiss, kuigi emotsionaalselt on tegu kõhkleva inimesega. Ei räägi parem rohkem, muidu spoilerdan.
Film üldises mõttes proovib kajastada erinevate sotsiaalsete kinhtide ja rahvuste vahelisi suhteid, mis läheb osaliselt üle kriminaalsele sisule. Saksamaal on see film tekitanud mitmeid diskussioone nii poliitikute seas kui ka ajakirjanduses.
8,5/10
0 Comments:
Uuem postitus Vanem postitus Avaleht