FilmiPloog

Mulle seletati, kuidas absinti juuakse ning toodi näitena see film. Ei mäletanud, seega vaatasin uuesti. Seekord ka üle pika aja üks ülevaade.



Pealkiri: "From Hell" (Otse põrgust)
Režissöör: Albert Hughes ja Allan Hughes
Žanr: krimi / müsteerium / põnevik / õudukas
Aasta: 2001
Riik: USA

Mängivad:
Johnny Depp - inspektor Frederick Abberline
Heather Graham - Mary Kelly
Ian Holm - Sir William Gull
Robbie Coltrane - seersant Peter Godley
Ian Richardson - Sir Charles Warren
...
[---]

Sissejuhatus: Film põhineb Alan Moore samanimelisel graafilisel romaanil (koomiks) ning keskendub 19. sajandi lõpupoole tegutsenud sarimõrvar Rappija Jackile.

Whitechapeli linnaosas mõrvatakse jõhkral viisil prostituut. Juhtumiga hakkab tegelema inspektor Abberline, kes on vaimselt paras vrakk pärast oma naise surma. Kuid tal on anne lahendada surmajuhtumeid, mis on otseselt või kaudselt seotud tema sõltuvusega oopiumist. Koos oma kaastöötaja ja sõbra Peter Godleyga hakkavad nad uurima Whitechapeli linnaosas toimunud prostituudi mõrva. Abberlinel on kahtlus, et mõrvari puhul võib tegu olla mingil määral haritud isikuga, kuigi tema ülemus on hoopis vastupidisel arvamusel. Proovides saada ühendust Londoni tippkirurgiga, võtab temaga ühendust sir William Gull, kes on kunagine kirurg ning hetkel kuningliku perekonna ihuarst. Abberline saab kinnitust oma kahtlustele, et mõrvar on haritud inimene, kes omab teadmisi inimese anatoomiast. Seejärel sureb järgmine prostituut. Mary, surnud prostituutide sõbranna, on nõus aitama, kuid peagi tekib kahtlus, et ka tema võib langeda ohvriks. Olles sügavalt armunud Marysse, otsib Abberline meeleheitlikult mõrvarit, kuid peagi selgub, et olukord on ohtlikum, kui esmapilgul võis tunduda.

Arvamus: Filmile on antud hollywoodilik romantiline oreool armastuse, intriigide ja vabamüürlaste näol. Seetõttu on seal ka tunduvalt vähem pistmist reaalsusega (mitte et see üllatav oleks). Kui võtta näiteks kasvõi inspektor Abberline, kes elas toreda vanaduspõlveni ning sõltuvus oopiumist pole ka kinnitust saanud. Veelvähem siis hallutsinatsioonid peagi toimuvatest mõrvadest. Küll aga on teda kirjeldatud väga kogenud politseinikuna ning suure abina Whitechapeli mõrvade uurimisel. Depp mängis nagu Depp ikka: hästi. Kuidas muud moodi tema näitlemist kirjeldada. Midagi siiski jäi kriipima, kuid ma ei oska täpselt nimetada, mis asi see nüüd oli.

Kunagistel põhilistel kahtlusalustel filmis kohta pole. Ilmselt poleks see nii põnev. Hilisemate autorite poolt kahtlusalusteks tembeldatud isikud tunduvad palju huvitavamad... eriti kui asjasse on segatud kuninglik perekond. Siinkohal ei saa ma kahjuks ka filmis Rappija Jackiks tembeldatud isiku osatäitjat mainida, sest muidu see oleks spoilerdamine. Seega ütlen lihtsalt, et hästi tegi oma tööd, kuigi need lõpupoole ilmunud maniakaalselt suured pruunid silmad häirisid tõsiselt. See isik muutus mulle juba suht alguses kahtlusaluseks. Hollywoodi filmid võivad päris etteaimatavad olla.

Film ise on vastavalt oma teemale sünge ja külm. Kuriteod koletud. Ma võtsin ette kanoonilise-viisiku viimase prostituudi Mary Jane Kelly ning uurisin tema lugu. Peaks mainima, et see, mis temaga ka tegelikult tehti, on lihtsalt vastik. Kellel (soovitatavalt +16) rohkem huvi võb wikist lugeda. Tekkis kohe seos Nanjingi massimõrvadega, mida jaapanlased II maailmasõja ajal Hiinas korraldasid (youtube). Silme ette kerkisid jubedad kujutlused... poleks arvanud, et ma selliseid asju ette suudan kujutada. Pole just suurem asi gore fänn.

Kui veel reaalselt toimunud asjadest rääkida, siis see From Hell kiri, mis saadetakse politseile, saadeti ka päriselt. Samamoodi koos neeruga. Aind et mõlemad kadusid. Arvatakse, et mõni politseinik võttis selle omale suveniiriks. Tol ajal tembeldati kiri mõne arstitudengi naljaks, kuigi kahtlused olid suured. Võib eeldada, et teose pealkiri on tulnud sellest kirjast.

Deppi fännidele kindlasti meeldiv pala ning filmifännidele ka midagi huvitavat vaatamiseks.

_{Vabandan, kui ülevaade tundub hakitud olevat. Ma sattusin esimese kirjutamisega hoogu ja spoilerdasin päris palju, niiet pidin uuesti kirjutama.}

7,5/10

Pealkiri: Fast Food Nation
Režissöör: Richard Linklater
Žanr: draama
Aasta: 2006
Riik: USA & Suurbritannia

Mängivad:
Greg Kinnear - Don Anderson
Ashley Johnson - Amber
Avril Lavigne - Alice
Bruce Willis - Harry Rydell
...

Sissejuhatus: Mickey'i kiirrestoraniketi turundusjuht saadetakse lihatöötluskompleksi, et selgitada välja, miks uuringus näitavad, et burgeris leidub lehma väljaheiteid. Samuti saame jälgida ühe teenindaja, Amber'i seiklusi ja mehhiko võõrtööliste väärkohtlemist.

Kommentaar: Et kuidas siis ikkagi satub lehmasitt burgerilihasse? Üks mehhiko naine, kelle vend töötas lihatöötluskompleksis, teadis rääkida, et sel levelil, kus lihast eraldatakse organeid ja soolikaid, liigub lint liiga kiiresti, et oleks aega oma tööd korralikult teha. Iga päev teeb keegi mingi apsaka, ja kõik see kaka, mis on lehma siseelundites kinni, lendab lihade peale laiali. Nüüd võite ise ära arvata, kas see pestakse maha või mitte.

Bruce Willis aga tuli ja ütles selle peale, et tal on savi - lihas on alati veidi sitta ja pealegi liha keedetakse läbi, nii et sitt haihtub ära vms.

Üldiselt see lehmade veristamine, mida lõpus näitas, polnud mulle ka uus, sest olen näinud sellist filmi nagu Earthlings, mis näitab, milliseid jubedusi tehakse, et meil oleks kõht täis ja meel hea.

Naljakas koht ka. Mingid mehhiklased on katusel ja pesevad ventilatsiooniavasid. Üks neist, tuleb välja, vihkab ehk kardab rotte. Ventilatsiooniavadest tuleb välja mingi rotikamp ja see mehhiklane hüpleb jalalt jalale ja kiljub nagu väike plika. Muide, see pole ainus "nagu väike plika". Avril Lavigne naerab nagu väike plika. Ja ma ei mõtle "armsalt"... vaid kuidagi imelikult täiskasvanu kohta. Aga eks pole hullu, kõik me naerame vahel niimoodi, mina vähemalt. Ja veel Avrilist. See muusika, mida Avril teeb, on punk, vähemalt ta ise uskus kunagi seda. Ja punkarid on ju loomupoolest mässajad. Avril kindlasti hüppas õnnest, kui kuulis, et saab olla mässaja rollis. Nimelt oli ta ühes kooli keskkonnaaktivistide grupis ja üritas lehmi vabastada.

Seda ka, et filmi kolm erinevat lugu on omavahel väga nõrgalt seotud. Aga hinne on kõrge sellepärast, et mind see ei häiri.

7/10

Pealkiri: Smokey and the Bandit / Smokey and the Bandit II / Smokey and the Bandit Part 3
Režissöör: Hal Needham / Hal Needham / Dick Lowry
Žanr: komöödia
Aasta: 1977 / 1980 / 1983
Riik: USA

Mängivad (Smokey and the Bandit):
Burt Reynolds - Bo "Bandit" Darville
Jerry Reed - Cledus "Snowman" Snow
Jackie Gleason - Šerif Buford T. Justice
Paul Williams - Väike Enos Burdette
...

Mängivad (Smokey and the Bandit II):
Burt Reynolds - Bo "Bandit" Darville
Jerry Reed - Cledus "Snowman" Snow
Jackie Gleason - Šerif Buford T. Justice
Paul Williams - Väike Enos Burdette
...

Mängivad (Smokey and the Bandit Part 3):
Jerry Reed - Cledus "Snowman" Snow
Jackie Gleason - Šerif Buford T. Justice
Pat McCormick - Suur Enos Burdette
Paul Williams - Väike Enos Burdette
...

Sissejuhatus esimesele filmile: Bandit ja Snowman on Ameerika lõunaosariikidest pärit rekkamehed, kes võtavad vastu kihlveo kahelt rahajõmmilt. Nad peavad võtma Texasest peale rekkatäie õlut ja jõudma 28 tunniga sinna ja tagasi. Sinnasõit on lihtne, kuid tagasisõites korjab Bandit endale ootamatult hääletaja peale, kes, tuleb välja, on laulatuselt plehku pannud pruut. Peigmehe isa on aga šerif Buford T. Justice, kes alustab koos pojaga tagaajamist.

Sissejuhatus teisele filmile: Esimese filmi seiklustest on möödas paar aastat ja Bandit on allakäinud ning elab minevikus. Meile juba tuntud rahajõmmid teevad talle aga uue pakkumise: on üks pakk, mis vajab üle osariikide piiride toimetamist, milleks on aega kolm päeva.

Sissejuhatus kolmandale filmile: Rahajõmmid avasid mereandide toiduketi ning tahavad teha sellele reklaami, nagu neile tavaks, suure käraga. Sedakorda osutub väljavalituks šerif, kes on just pensionile jäänud. Ta peab sõitma läbi osariigi, katusel restorani logo. Et aga erušerifil elu põnevamaks teha, palkavad rahajõmmid Banditi, kelle eesmärk on olla segavaks faktoriks.

Kommentaar: Tegu on huvitvate tegelastega lõbusate filmidega. Ei ole? Sellise aja filme vaadates tuleb alati meeles pidada, et omal ajal mõjusid palju vähesemate pigutustega tehtud filmid vastavald žanrile kas õudsamate, põnevamate ja naljakamatena.

Ka mulle tundus triloogia esimene film kohati pisut lahja, aga see-eest olid naljad tõesti naljakad, ja ka tagaajamisstseenid läksid päris pööraseks, eriti lõpupoole. Lisaks immitseb filmist retrokihutamise hõngu, mida tänapäeva rallifilmides enam ei ole.

Filme tutvustav pilt ei ole muidugi ühestki neist filmidest, nagu on aru saada, aga pildilolevat autot võib lugeda teiseks filmi täheks Burt Reynolds'i kõrval. Tegu on kusjuures sama autoga, mis on meile tuntud kui K.I.T.T. Mõlemad on Pontiac Trans AMid, kuid antud filmis on kasutusel '77 aasta mudel, K.I.T.T. pärineb aga aastast '82. Kui mina saaks edale ühe neist valida, siis välimuse põhjal ma võtaks '77 aasta mudeli.

Teine film oli minusuguse tänapäeva-vaataja jaoks rohkem tegevust täis ning juurde tuleb üks üsna humoorikas tegelane. Ka polnud esimese filmi naljade kordamisega liiale mindud, nagu tavaliselt järjefilmide puhul kombeks. Lisaks on film üks esimesi, mis näitab lõputiitrite ajal untsuläinud kaadreid.

Ma saan aru, et Burt Raynolds'i naer on tema kaubamärk ja kõik, aga tegelikult oli pisut hale kolmanda osa alguse meenutuskaadrites kolm korda ühte sama stseeni näha. Aga ega see pole ainus koht, mis on eelmistest filmidest võetud - Bandit, kes sedakorda ei ole Burt, võtab peale mingi neiu, kes hakkab sealsamas autos riideid vahetama, täpselt nagu Sally Field esimeses filmis. Õnneks polnud siiski rohkem vanade naljade kordamist, kui muidugi välja arvata Buford T. Justice'i läbi kome filmi kõlav põlvnemise lause. Tegu on ikkagi lõbusa ja muretu tagaajamisfilmiga, milliseid enam tänapäeval ei tehta, vähemalt mina pole näinud. Võib-olla jah, teismelisi ajab haigutama, kuid kui sa oled arenenud veidi rohkem, kui "tahan oma 30 sekundit tagasi"-eluvennad, soovitan ma need filmid ära näha. Mõnus ajaviide.

6/10, 8/10, 7/10

Pealkiri: Meet the Spartans
Režissöör: Jason Friedberg, Aaron Seltzer
Žanr: komöödia
Aasta: 2008
Riik: USA

Mängivad:
Sean Maguire - Leonidas
Carmen Electra - Queen Margo
Nicole Parker - Paris Hilton
Emily Wilson - Lindsay Lohan
...

Sissejuhatus: Kompott

Kommentaar: Paljud kiruvad seda filmi, ma ei saa aru, miks? Tegelikult saan küll, aga kamoon, mida fakki te ootasite? Airplane!, Spaceballs, Robin Hood, Top Gun, Scary Movie - Need olid head paroodiad. Miks? Ammu polnud ühtegi paroodiat olnud. Aga no kui nüüd on pea kaheksa aastat järjest mingeid paroodiaid vorbitud, ei maksa imestada, kui need on nobrainer sitaloopimised. Oleks ma seda filmi kinno vaatama läinud, ei oleks ikkagi rahast kahju. Ma ei lähe ju paroodiat vaatama, lootes vaimset valgustust.

5/10

Pealkiri: Skins
Režissöörid: Jamie Brittain Bryan Elsley
Žanr: komöödia / draama
Aasta: 2007-...
Riik: Suurbritannia

Mängivad:
Nicholas Hoult - Tony Stonem
Mike Bailey - Sid Jenkins
Larissa Wilson - Jal Fazer
Dev Patel - Anwar Kharral
Joseph Dempsie - Chris Miles
...

[---]

Sissejuhatus: Skins on Briti draama mis keskendub põhiliselt ühele 16-19 aastaste noorte seltskonna le. Seltskonda kuulub: pop-tüüp Tony, moslem Anwar, kapist välja tulnud gay Maxxie, intelligentne ja priviligeeritud pereprobleemidega tüdruk Jal, peoloom, kes armastab enda õpetajat Chris, selgrootu, kes armastab enda parima sõbra tüdrukut Sid, suhteprobleemidega tüdruk Michelle ja söömishäiretega tüdruk Cassie. Iga osa näitab maailma just ühe konkreetse näitleja silmist.

Kommentaar: Uskumatult hästi kokku pandud, nii iseeneselt mõistetavad iseloomujooned, mida kohtab iga päev enda tavanoore elus. Kellegi iseloom pole mingit Hollywoodiliku liialdust juurde saanud ja näitlejad on isegi sama vanad nagu tegelased, keda nad mängivad.
Seriaal võtab kohe alguses hoo sisse ja paneb vaataja tegelastest hoolima nagu õigele draamale kohane. Tegelaste enda ea kohta vaba käitumine ja tsensuurita ropendamine ei jäta seriaali muljet. Pole kahtlustki, et sellest seriaalist saab eeskuju tulevastele.

9.5/10

Pealkiri: The Pretender (Kameeleon)
Režissöörid: Steven Long Mitchell, Craig W. Van Sickle
Žanr: põnevik, fantaasia, draama
Aasta: 1996 - 2000
Riik: USA

Mängivad:
Michael T. Weiss - Jarod
Andrea Parker - Miss Parker
Patrick Bauchau - Sydney
Jon Gries - Broots
...

Sissejuhatus: Jarod on ekstreemselt intelligentne kutt, kes suudab kehastuda kelleks iganes. Teadus püüab aga tihti erilisi inimesi väärkohelda, ja seega rööviti Jarod väikse poisina oma vanematelt ja pandi tööle salaagentuuri, kes kutsub end Tsentriks. Hiljuti ta aga põgenes sealt ja kasutades oma annet, aitab ta hammasrataste vahele jäänud inimesi, otsides samas oma vanemaid, kes juttude järgi on surnud. Kuid kus on põgenejaid, seal on ka tagaajajaid.

Kommentaar: Olen sarja esimestest osadest peale öelnud, et seda sarja on võimalik vaadata vähemalt kahest erinevast punktist. Esimene on jah see, et Jarod on pretender ja käib läbi mitmeid elukutseid. Teine on see, et kui unustada ära see pretenderi müüt, siis näitab see sari lihtsalt erineva eluala andekaid töötajaid, keda lihtsalt mängib sama näitleja.

Sarjas on üllatavalt koomilisi ja vahval andekaid kohti, ning näha on, et sari on hoolikalt läbi mõeldud. Ka naljad on vahel teaduslikud. Mõni aeg tagasi kirjutasin oma blogisse ühe variatsiooni sellest ameerikas levinud lambipirni anektoodist - How many psychiaterists would it take to change a lightbulb? One, but the lightbulb has to want to change. Kui paljud said naljast aru? Iseenesest pole see keeruline nali, lihtsalt peab teadma üht psühholoogia tõdedest, et inimest ei muuda keegi muu, kui ta ise ja psühholoog, antud juhul psühhiaaner, vaid aitab selleni jõuda.

Samas ei puudu ka lihtsad naljad ja kavalad vihjed popkultuurile. Naadinaljade üledoosi ma ei salli, kuid vahel on nad tõesti andekad. Konkreetsemalt - küsitletav: "Maybe he likes me.", küsitleja: "...Not". Kirjutasin üles ka Broots'i tsitaadi: "Jarod's brother is alive, too? Man, this is turning into The Night of the Living Dead"

Broots, ja üldse kõik neli "pea" peategelast olid meeldivad. Jarod oli lihtsalt heasüdamlik puuriloom, Sydney oli kogenud inimesetundja, Miss Parker oli bitchi kihi all peituv inimene ja Broots oli lihtsalt armas äpu. Ahjaa, muide, neljandas hooajas näitab korraks nägu sikasaka ehk Tobin Bell.

Siinkohal saavad kirjeldatud üks tore ja üks võib-olla mitte nii väga läbimõeldud stseen.

Jarod kohtub mingi suvalese tipsiga, kes esitleb teda oma mehena. Jarodi käest küsitakse, kellena ta töötab. Jarodi "naine" vastab, et lennuinsener vms. Keegi seltskonnast töötab lennukitega ja küsib mingi tehnilise küsimuse. No ja Jarod muidugi vastab ja veel detailselt, see naine vaatab küll väga suu ammuli.

Asi, mis meetutas millegipärast Scary Movie'st seda "white woman in trouble" kohta - mingi neiu helistas nine one-onni: "aidake, mu vennad sõidavad haiglasse ja neil on relvad.", ja lõpetas kõne. Et nagu millega (mis autoga) ja kuhu (mis haiglasse)? Järgmine stseen oli juba haigla ees, kus oli üle ühe politseiauto ja hunnik politseinikke.

Üks päris huvitav, kuid veidi kahtlane inimese asukohamääramise viise oli see, et küsitleja, nagu arvata võite, küsitleb, aga ruumis istub keegi läpakaga neiu, kes guugeldab vestluses esinevaid sõnu (et ajaleheartikleid leida, kus on ka toimunu asukoht kirjas).

Kahtlane tundus ka see, et võõrad inimesed saadavad teise inimese nimega meile ja adressaat usub. Noh, ütleme, et Jarodile tuli Sydney nime alt meil, kuid Sidney ütleb, et tema ei saatnud. Ja vastupidi. Kuid samas, tegu oli Tsentriga, kes arvatavasti regulaarselt jälgis ja segas meililiiklust.

IMDb liigitab The Pretender'i ulmeks. Noh, loogiline ju, kõik liigitatakse ulmeks, mis ei ole mingitele ameerika rednekkidele arusaadav. Aga ka minujaoks on sarjas üks ulmeelement, või pigem fantaasiaelement. Nimelt kõik Tsentri andmed on mingitel DSAdel, mis on veidi väiksemad ja paksemad kui CDd. Ega ma eriti põhjalikult ei guugeldanud, aga paistab, et neid plaate olemas ei ole. Ka Wikipedia ütleb DSA võimalike tähenduste kohta Digital Simulation Archives, a disk containing video archives from The Centre (The Pretender). No ja neil on need ju juba 60ndate lõpust. CD formaat tuli ju alles 1982 jaapanis ja 1983 USAs ja sedagi alguses vist ainult audiona. Okei, enne seda oli tegelikult ka video jaoks laserdisc, aga see pidavat olema CDst vähemalt kaks korda suurem suurem, kuid ka see tuli alles aastal 1978.

DSAdelt vaadatavad Jarodi simulatsioonid on millegipärast ainult kas sellest ajast, kui ta oli noor teismeline või siis ajast, mil ta oli juba selline umbes kolmekümnene, nagu ta ka "olevikus" on.

8/10

Pealkiri: "Gossip Girl"
Autor: Cecily von Ziegesar
Žanr: draama / komöödia / romantika
Aasta: 2007 - ...
Riik: USA

Mängivad:
Serena van der Woodsen - Blake Lively
Blair Waldorf - Leighton Meester
Dan Humphrey - Penn Badgley
...[---]

Sissejuhatus: Seriaali aluseks on Cecily von Ziegesari samanimeline raamatute sari, mille esimene teos ilmus aastal 2002 (Eestis 2003).

Tegevuspaigaks on Upper East Side New Yorkis. Tegelasteks rikaste vanemate lapsed, kelle mõtted tiirlevad seksi ja lõbustuste ümber, mille kõrvalt üritavad kõik saada kolledžidesse, kuhu on nad alati soovinud pääseda. Kogu sellel näilisel glamuuril ja täiuslikkusel on aga ka oma varjupool, mille hulka kuuluvad armudraamad, seaduste rikkumised, reetmine ja palju muud.

Seriaali on tehtud vaid üks hooaeg, kuid hiljuti alustati ka teise hooaja osade võtetega.

Arvamus: Ütlen kohe ette ära, et ilmselt mitmetele selle blogi lugejatele selline seriaal eriti peale ei lähe. Tegemist on n-ö teismeliste "Seksi ja linnaga", kuid julgen väita, et vastavalt maitsele meeldib see igas vanuses inimestele (siiski ilmselt rohkem nooremapoolsetele naistele).

Mina tutvusin esimesena raamatutega olles ise veel parajalt teismeealine. Tegemist oli väga huvitava ja kerge lugemisega ning meenutas mulle tasemelt natukene "Printsessi päevikuid". Tulid need mõlemad ka Eesti raamaturiiulitele samal ajal. Kõiki raamatuid ma läbi lugenud ei ole, kuid nüüd tekib vaikselt plaan küll, et võiks.

Umbes kuu aega tagasi mõtlesin, et meenutaks raamatuid, mida ma lugenud olen ja uuriks, kas neist filme/seriaale ka tehtud on. Oma suureks üllatuseks tuligi mulle meelde "Klatšimoorid" ja veelgi suuremaks üllatuseks avastus, et seriaali esimene hooaeg on juba täiesti olemas. Sai siis endale kõik 13 osa muretsetud ja mõne päevaga need ära vaadatud. Filmis oli palju, mis mulle meeldis: moekad riided, kaunid tegevuspaigad, hea taustamuusika, ilusad inimesed jne. Kuigi tuleb tunnistada, et mulle just kõik rikaste inimeste elu kajastavad seriaalid ei meeldi, aga see oli kuidagi mõnus. Ka see oli minu jaoks plussiks, et näitlejad olid väga hästi valitud ning väga hea, et esialgu sinna plaanitud Lindsay Lohanit seal siiski ei olnud. Mitmeid näitlejaid nägin ma seal üldse esmakordselt ja eraldi tahaks välja tuua Chuck Bassi mänginud Ed Westwicki, kes mulle üpriski meeldima hakanud on. Selle juures mängib ilmselt ka rolli, et ta filmis sellist paha poissi mängib ning kuid ta sobib selleks superhästi.

Ootan igatahes väga teise hooaja osi!

9,5/10

Vana kiiruga tehtud kujundus hakkas juba vaikselt uuendusvajausele jalgu jääma ja nii saigi siis uus kujundus tehtud. Headeri vorpis meil Elise valmis ning vastavalt sellele said ka kujunduse ülejäänud värvid valitud.

Loodame, et uus kujundus meeldib ka lugejatele.


Tervitustega
FilmiPloogi meeskond!


NB! Kui näete, et mida tundub viltu olevat, siis andke teada! :)


NB2!! Vanemaid Internet Exploreri versioone kasutavatel inimestel on probleem menüüga, mis on ennast paigast nihutanud. Täna pole mul kahjuks eriti aega seda korda teha, kuid tegelen sellega homme. Väga vabandan!

Don't ask, miks ma sellise pealkirja panin. Lihtsalt tuli seoses parkouriga pähe :P



Pealkiri: "Banlieue 13" (13. distrikt)
Režissöör: Pierre Morel
Žanr: märul / ulme
Aasta: 2004
Riik: Prantsusmaa

Mängivad:
Cyril Raffaelli - kapten Damien Tomaso
David Belle - Leïto
Tony D'Amario - K2
Bibi Naceri - Taha Bemamud
Dany Verissimo - Lola
...
[---]

Sissejuhatus: On aasta 2010. Üks Pariisi agul, 13. distrikt on sissepiiratud suure müüriga ning selle sisemuses valitsevad gängsterid, narkootikumid ning relvad. Võimud on kaotanud lootuse selle piirkonna suhtes ning on seal lõpetanud koolide, hädaabikeskuste (haiglate, tuletõrje jt) ning isegi politsei töö. Kogu seal valitseva kurjuse vastu on astunud välja 13. distriktis sündinud ja üles kasvanud Leïto, kes kuulutas sõja kohalikule gängijuhile Tahale, et hoida oma kodumaja. Saavutades Taha kinnipüüdmise ning politsei kätte toimetamise ta petetakse. Kohalik politseiülem otsustab, vältimaks konflikti Taha meestega, gängiülem vabaks lasta ning lisaks sellele anda tema valdusesse Leïto noorem õde Lola. Leïto arreteeritakse ning saadetakse vanglasse.

Kuus kuud hiljem, väljaspoolt 13. distrikti sulandub politseinik Damien ühte gängi, mis juhib põrandaalust-kasiinot. Tema eesmärgiks on arreteerida juht ning teha lõpp ebaseaduslikule kasiinole. Kohe peale operatsiooni õnnestumist ootab teda ees aga uus ülesanne. Oma ülemuselt ning kaitseministrilt saab ta teada, et Taha on varastanud neutronpomi ning kavatseb seda lähima 24 tunni jooksul õhata. Kuigi Damien on temale antud ülesande suhtes umbusklik, võtab ta selle vastu. Tema esimeseks ülesandeks on veenda Leïtot, et too aitaks tal jõuda Taha baasi. Sellegs kehastub ta vangiks ning teeseldes põgenemist vabastab ka Leïto. Ühiselt, kuid mitte just eriti üksmeelselt asuvad nad 13. distrikti poole, mõlemal peas soov päästa: Leïto soov päästa oma õde ning Damieni soov päästa 13. distrikt.

Kuid asjad pole alati päris nii, nagu algul näivad.

Arvamus: Parkour... esimest korda puutusin sellega kokku youtube vahendusel täiesti juhuslikult juba hea mitu aastat tagasi. Vaimustus oli kiire tekkima. Sellest vaimustustest tingituna, mis vahepeal kuhugi ära oli kadunud ning nüüd taas tärkas, sai ka käesolev film muretsetud ning ütleks, et pettuma ei pidanud. Kuidas saakski pettuda, kui ekraanil on parkouri 'leiutaja' isiklikult. David Belle on lihtsalt vaimustavalt hea. Tekib kohe tahtmine ennast toolilt lahti rebida ning linnapeale möllama minna. Kahjuks ei mängiks püsivalt haige selg ning ajutiselt haige hüppeliiges sellele kaasa. Mis teha, naudin siis kena musklis mehe oskusi ekraanilt ning unistan neid oskusi ka endale. Kui nüüd ausalt tunnistada, siis näitlejatöö osas ma Davidit nii väga ei jälginud. Võibolla ka seepärast, et otseselt midagi häirivad ma seal ei leidnud. Ka Damieni kehastanud Cyril Raffaelli näitlejatöö oli täiesti normaalne. Silma torkas see, et mõlemad on oma alal lihtsalt väga head (David parkouri ning Cyril võitluskunstide meister). Kui vaadata nüüd kõrvalosatäitjaid, siis minu jaoks kõige müstilisem oli K2 tegelaskuju suhtumise muutumine päris korralikult lõpupoole. Ei hakka täpselt rääkima, sest muidu oleks võibolla spoiler. Oleks võinud ehk rohkem arendada ja näidata, mis siis selle muutuse tingis. Ja 'Go, Lola'! Täidame oma lubadusi, näitame ülbetele meestele koha kätte! :D

Teema ise, minu arust, tundus tõesti ulmeline (müürid ümber linnaosa, poliitikute tahtmatus ning suutmatus ja pommi... okei, siit tuleks spoiler, seega jätan ütlemata). Kuid kui nüüd wikipediast lugeda, siis on teatavaid seoseid tõmmatud nii filmi kui ka päriselu vahel. Pariisi agulite olukord on tõsiselt vilets ning 2005 aastal puhkenud rahutused on olukorda isegi halvemaks teinud. Toonase ministri Nicolas Sarkozy ning filmi poliitikute vahel on isegi võrdusmärke tõmmatud. Lisaks sellele on filmi tegevusaasta valitud ka küllaltki lähedane praegusele ajale, mitte tüüpilised 100-200 või isegi rohkem tulevikus. Seega on film mingil määral ka väljandus probleemide üle armastuse linnaks kutsutud Pariisi äärelinnades. Vaevalt siiski nii drastiliste meetmeteni päriselus jõuab, aga kes seda teab... Muidu oli filmi sisu selline tüüpilisem: kaks erinevat isiksust moodustavad tiimi, tülitsevad, lepivad ja päästavad päeva. Tüüpiline, aga see eest hästi teostatud.

Ühte asja peab kiitma: kaameratööd ning slow-motioni kasutamist. Parkour ning kaklusstseenid olid tänu nendele ülimalt nauditavad ja reaalsed. Nagu üks isik IMDBs filmi kommenteerides ütles: "smooth, fluid motion and crisp". Hoopis teine kui selline tüüpiline hollywoodilik action. See polnud küll nii aeglane ja muljetavaldav slow-motion kui oli näiteks "300s", kuid siiski tähelepanu köitev. Kutsus vaatama ja vaimustust tundma. Kohe esimese 20 minuti jooksul saad selle wow-efekti kätte. Oleks siiski seda veel natuke rohkem eelistanud, kuid ega kõike ei saa ka tahta.

Üks parimaid actioneid, mida näinud olen. Soovitan

7,5/10

Pealkiri: "Alvin and the Chipmunks"
Režissöör: Tim Hill
Žanr: komöödia / animatsioon
Aasta: 2007
Riik: USA

Mängivad:
Dave Seville - Jason Lee
Alvin - Justin Long (hääl)
Simon - Matthew Gray Gubler (hääl)
Theodore - Jesse McCartney (hääl)
...

Sissejuhatus: Laulukirjutaja Dave Seville (Jason Lee) on meeleheitel, sest teda kimbutavad lakkamatult kolm koopaoravat Alvin, Simon ja Theodore. Ühel heal päeval tekib mehel hiilgav idee: mis siis, kui tema laule esitaks needsamad oravad? Asjal on ka oma varjukülg. Kuigi kolmikust saab tõeline popsensatsioon, mõjuvad nad vägagi laastavalt Dave’i kodule ja karjäärile, pöörates tema seni tavalise elu täiesti pea peale.

Arvamus: Tuleb tõdeda, et midagi väga uut ja huvitavat siit ei tulnud. Siiski suutsin koopaoravad oma armsusega filmi tunduvalt paremaks teha. Igati lustlik ja tore pool-animatsioon. Siinkohal tuleb tõdeda, et mulle üpriski meeldivad filmid, kus on tavaline film ja animatsioon kokku pantud.

7/10