FilmiPloog

Pole viimasel ajal just palju filme vaadanud :P Ayakashi - Japanese Classic Horror on animesari, mis koosneb kolmest klassikalisest Jaapani õudusloost: Yotsuya Kaidan, Tenshu Monogatari ja Bake Neko. Kirjutasin kõikidest lugudest erinevalt, ning hinnang sai ka antud kõikidele erinev. Formaadi all on ära toodud erinevate lugude pikkused osades.



Pealkiri: "Ayakashi - Japanese Classical Horror"
Režissöör: Tetsuo Imazawa, Hidehiko Kadota ja Kenji Nakamura
Tootjad: Toei Animation, Fujipacific Music Inc., Sony Music Entertainment, Toei Animation Music
Žanr: ajalooline / animatsioon / draama / fantaasia / õudukas
Formaat: seeria / 11 (4x4x3)
Aasta: 2006

Hääli Loevad:
Mami Koyama - Oiwa Tamiya
Hiroaki Hirata - Iemon Tamiya
Hikaru Midorikawa - Zoshonosuke Himekawa
Houko Kuwashima - Tomihime
Takahiro Sakurai - meditsiinimees
...[---]

Sissejuhatus:
Yotsuya Kaidan autoriks on kabuki-teatri näitekirjanik Tsuruya Nanboku IV, kes kirjutas loo 1825 aastal. Näidendisse on sisse toodud päriselt toimunud mõrvalood ning lisatud hulganisti fictionit. Loo tegevus tõimub 18. sajandil. Tamiya Iemon, töötu ronin (meistrita samurai Jaapani feodaalsel ajastul), on armunud kaunisse naisessesse Oiwasse ja soovib temaga abielluda. Sellele on aga vastu naise isa, kelle Iemon Oiwa teadmata tapab. Peale abielu ja lapse sündi on Iemon vaesusest tüdinenud. Lootes saada tööd ühe rikka mehe juures, lubab ta abielluda mehe tütre Oumega ning mõrvata oma praegune naine, kes on peale lapsesündi sünnitusjärgses masenduses. Olles sündmuste käigust ahastuses, paneb Oiwa mehele ja kõigile temaga seotud isikule hirmsa needuse.

Tenshou Monogatari on kirjutatud Kyoka Izumi poolt 19ndal sajandil. Lugu räägib keelatud armastusest jumala ja inimese vahel keskaja Jaapanis. Himekawa Zushonosuke on kotkatreener, kelle tema meister Lord Harima saadab tagasi tooma äralennanud kotkast Kojirout. Ta ei leia kotkast, kuid kohtub ühe kena naisega, kes järves supleb. Kui Lord Harima saab teada, et kotkas on lennanud neetud Shirasagi-jo lossi, käseb ta Zushonosuke sinna minna ja kotkas tagasi tuua. Kui ta seda teha ei suuda, peab ta iseennast tapma. Lossis, kus kuulduste järgi elavad Wasuregamid (unustatud jumalad) kohtab ta seda sama kaunist naist, kes tutvustab Tomi Himena ning sellest hetkest alates saab alguse nende keelatu armastus.

Kui Yotsuya Kaidan ja Tenshou Monogatari on näidendite põhjal tehtud ning osaliselt muudetud, siis Bake Neko on originaallugu. Tegevus toimub Edo perioodil (ka Tokugawa periood, 1603 - 1867). Lugu algab sellega, kui üks meditsiini müüv mees satub majapidamisse, kus parasjagu valmistutakse peretütart pulmadeks. Hetk enne kui pruut majast väljuda jõuab, et minna oma tulevase mehe koju, tapetakse ta salapärasel moel. Meditsiini müüv mees kahtlustab, et tegu võib olla Bake Nekoga, kass-koletisega. Meditsiinimees väidab, et teab viisi, kuidas Bake Nekot hävitada, kuid selleks peab ta teadma deemoni Katachit, Makotot ja Kotowari. Katachi on kuju, mille deemon võtab, kui peab viha inimese vastu. Makoto tähistab seda, mida deemon tahab ja Kotowari on põhjus, mis deemon ilmus. Järjest hakkavad perekonna liikmed surema ning Bake Neko tegevuse põhjuste leidmisel avaldatakse nii mõnigi perekonna hämar saladus.

Arvamus:
Yotsuya Kaidan
Lugu jutustab antud loo autor Tsuruya Nanboku ise, kes täidab stoorit mõningate lisafaktidega ning lõpupoole räägib lähemalt sellest, mis kõik on Yotsuya Kaidani loo ümber toimunud. Õudukaks ma aga seda animatsiooniversiooni küll ei pea. Idee on hea ja näidendi ning filmina ilmselt tõesti õudne, aga animatsioon kukkus pigem välja halva õuduka või seebi-draamana. Mõned stseenid on siiski küllaltki jäledust tekitavad ning nina tõmbab krimpsu. Animatsioon on üldmõttes hea, kuigi kogu selle kupatuse rikuvad ära tegelaste silmad. Ilmselt on arvestatud asjaoluga, et see lugu ise pole ka just kõige ilusamate killast ja ebameeldivad silmad lisavad õudust juurde. Taustamuusika on nauditav. Kasutatud on Jaapani traditsioonilisi pille, mis annab loole eriti tugeva jaapani-maigu ja salapära.

Tenshou Monogatari
Animatsioon on selle lool palju nauditavam kui esimesel. Silmad on antud animatsioonis äärmiselt ilusad. Ilus animatsioon ilusale, aga samas ka kurvale loole. Õudust pole antud loos aga kusagilt poolt näha. On armukolmnurk, isekas lord, unistused, piire ületav armastus, hirm ja ahnus. Tegelaskujund on sümpaatsed ja nendest on kerge aru saada. Siinkohal mõtlen ma eelkõige 4 põhitegelast, kelleks on siis armupaar, Zushonosuke naine ja unustatud jumal Uba. Muusika millegi väga erilisega silma ei torka. Nauditav taustamuusika.

Bake Neko
Animatsioon on antud lool äärmiselt huvitav ja tavatu. Esialgu on seda aind natuke harjumatu vaadata. Teemaga sobib see aga väga hästi kokku. Tegelased on omapärased. Eelkõige meditsiinimees ise. Mis mind üllatas oli see, et see maja oli nii suur ja palju tühje ruume oli, aga seinad oli ilusalt kaunistatud. Eriti need ruumid, kus põhitegevus toimus. Soovitan lausa neile eraldi tähelepanu pöörata. Kenad jaapanipärased joonistused. Sellel lool on ka väga huvitav kaameratöö ja taustamuutused. Muusika on igati sobilik ja jaapanipärane. Tegevust on huvitav jälgida. Ilmselt eriti neil, kellele meeldivad müstilised asjad. Küll aga ei ole soovitatav seda vaadata nõrganärvilistel. Eriti mis puudutab lõppu. Kohati läks isegi süda pahaks, mida inimesed (antud juhul küll animetegelased) teha võivad. Muusika on igati nauditav ja sobilik. Kergelt jaapanipärane, nagu oli ka esimesel lool.

Üks asi, mis mind aga seeria juures häiris oli alguslaul. Selline hip-hopilik räpilik lugu ei sobi kohe üldse antud teemaga. See eest on lõpulaul äärmiselt nauditav.

Üldises mõttes on tegu nauditava seeriaga, kuigi esimesed kaks osa õudukažanrit ei täida oma eesmärki. Kuna on tegu kolme erineva looga, mis omavahel kuidagi seotud pole, on väga lihtne mõned osad lihtsalt vahele jätta ja vaadata seda, mis endale kõige rohkem meeldib.


Hinnang: 5/10 6/10 9/10