Kuna see on ka paljude teiste arvamus, et uusversioon lausa ületas Wes Craveni ebaprofessionaalset, ent peaaegu kultuslikku thriller-õudukat "The Hills Have Eyes" siis otsustasin käiku lasta ühe kunagise kirjutise omaenda blogist. 2006. aasta film on tõesti korralik.
Pealkiri: "The Hills Have Eyes" (Mägedel on silmad)
Režissöör: Alexandre Aja
Žanr: õudukas / märul / draama
Aasta: 2006
Riik: USA
Mängivad:
Ted Levine - Big Bob
Kathleen Quinlan - Ethel
Dan Byrd - Bobby
Emilie de Ravin - Brenda Carter
Aaron Stanford - Doug Bukowski
Vinessa Shaw - Lynn Bukowski
Michael Bailey Smith - Pluto
Robert Joy - Lizard
[---]
Sissejuhatus: Carterite perekond on puhkusereisil, millest kujuneb luupainajalik võitlus elu ja surma peale alates hetkest, mil lubatud otsetee viib nad keset Nevada kõrbes asuvat kunagist tuumapolügoni ning otse ümbritsevates mägedes elutsevate kiiritusest moondunud mutantide perekonna märklauaks. Need, kellel veab, surevad esimesena…
Arvamus: 1977 valmis Wes Craveni poolt lavastatud kultusõudukas "Mägedel on silmad", mis küll ei pälvinud küll äärmiselt suurt tunnustust, ent mis sellegipoolest tegi endale omamoodi õudusklassika nime. Pole ka siis imestada, et Hollywood ühe korralikku ja pappi sisse toova remake'iga välja karata tahtis. Üks meeldivaid nüansse selle uustöötluse juures on see, et 2006. aasta variandi puhul produtsenditoolis istuv Wes ei taha splätterifanaatikute lootusi petta, sestap leidis ta remake'i lavastajatooli prantslase Alexandre Aja, kelle eelmine film - Haute tension - sai MPAA käest NC-17 reitingu puhtalt vägivalla pärast. Muidugi poleks ka see film millegi leebemaga pääsenud, kui Aja seda lõiganud poleks (vist kuskil 15 minutit läks hakkimisele). Ja ilma naljata, film apelleerib suures osas brutaalsusele.
Ma ise olen originaali näinud nö. silmanurgast, sest ta oli üsna igav (eks see juhtubki seitsmekümnendate õudukate miinus olema) ja põnevus kaader-kaader haaval ongi vist üks uusversiooni eeliseid. Tsiteeriksin ka Alar Niinevälja: "Kui su pere on ohus, siis sa ka tapad ja parema vahendi puudumisel USA suveniirlipuga", ning see mõte oli selles filmis väga selgelt välja toodud. Uustöötlus ei jäänud originaalile mitte sugugi alla ja Aja oli lavastajana täpselt õige valik, sest kes saakski teha mutantide poolt vägistatava naise piinu veel häirivamaks ja vaatepilti, kuidas üks ebarditest teise naise rinnapiima imeb, enam ebameeldivamaks? Mulle tõesti meeldis, kuidas esimesel poolel pinge kasvas ja kusagil keskpaigas käis nö. 'Snap!' ning nö. haripunktina saabub stseen, kus mutandid tungivad Carterite matkaelamusse ning selle rüüstavad. Järgmine pool aga kulgeb veidi rahulikumalt, end vägagi jõhkralt.
Hinnang: 7/10
6 Comments:
-
19. oktoober 2006, kell 22:21
Hea film... bloody hea film isegi. Sellise kommerts horrorina on see film veel eriti hea.19. oktoober 2006, kell 22:21kui ma seda üldse vaadata julgeks, siis oleks sa mult just vist osa "lõbu" ära röövinud arvamuse viimase lõigu näidetega.19. oktoober 2006, kell 22:50Vaevalt. Kui sa filmist muhvigi teadmata vaatama hakkaks, tuleks see ehk üllatusena, aga muidu ei ole see midagi, mis liiga suur spoiler olla võiks.20. oktoober 2006, kell 15:29eks sa ise tead.20. november 2006, kell 16:26Mulle öeldi, et see on kõvasti hirmsam, kui Grudge, aga see oli täiesti ebaõudne. Lihtsalt seal oli palju verd. Värvid olid vist liiga erksad ja head, sellepärast ei olnud õudne. See koht, kus see mutanteerunud väike tüdruk tahtis mängida, oli natuke rõve. Ma hindaks 5/1020. november 2006, kell 16:35Jah, õudne ta ei ole.. Tegu on šokihorroriga.
Uuem postitus Vanem postitus Avaleht