Lugu kummituslinnast

Mänge ma mänginud ei ole. Film oli meeldivalt sürrealistlik.



Pealkiri: "Silent Hill"
Režissöör: Christophe Gans
Žanr: müsteerium / märul / õudukas / draama
Aasta: 2006
Riik: USA

Mängivad:
Radha Mitchell - Rose Da Silva
Sean Bean - Christopher Da Silva
Laurie Holden - Cybil Bennett
Deborah Kara Unger - Dahlia Gillespie
Kim Coates - Officer Thomas Gucci
...[---]

Sissejuhatus: Rose Da Silva noor tütar Sharon on korduv uneskõndija, kes aina korrutab läbi une nime Silent Hill. Lootes nii tütrele rahu anda, otsustab Rose koos Sharoniga võtta ette tee Silent Hilli linna. Teel algab tagaajamine, kui Rose üritab politseiniku Cybil Bennetti eest põgeneda. Nad teevad avarii. Toibudes avastab Rose, et Sharon on kadunud ning ta ongi jõudnud Silent Hilli, mis on mahajäetud ja kummitusliku väljanägemisega. Koos Cybil'iga asuvad nad Rose'i otsima, teadmata linna tegelikku ohtlikkust ning nende ümber peituvat salapära.



Arvamus: Mängu fännidele on see arvatavasti täitunud unelm. Rauno, kes on pikalt olnud Silent Hilli fänn, ei suutnud oma tundeid kirjeldadagi, kui läks seda kinno vaatama. Minul eelarvamused puudusid, aga et seda peetakse üheks parimaks mänguadaptsiooniks, otsustasin siiski vaatama minna, sest tundus ju päris põnev film teine. Minu jaoks on "Silent Hill" selline üks-kord-vaatamise film, kogu põnevus ja müstika saab ühe korraga täiel raual üle elatud ja ongi kogemus olemas. Põnev oli küll, eriti tänu filmi kõige suuremale tegijale - Pyramid Head.

Film on väga sürrealistlik ja maagiline. Linna ja selle ümbrusega on väga palju vaeva nähtud. Ringi siplevad kõiksugu kummalised ebardid (kes muuseas on tehtud väga tõetruult) ning sajab lund, mis osutub tegelikult tuhaks. Lõpp oli ka päris kummaline, tuleb tunnistada, et ma ei saanud eriti millestki aru. Aga kinolinal on see väga mõnus elamus. Meeleolud vahetuvad pidevalt: vahepeal on film rahulik ja salapärane, siis jälle verevalamine ja põgenemine. Kõige rohkem meeldis tegelikult muusika, mis sobis õhkkonnaga perfektselt kokku.

Hinnang: 6/10

4 Comments:

  1. Anonüümne said...
    Olen mitmeid filme vaadanud mis on mängude järgi tehtud aga Silent Hill on üks parimatest.
    Film ei ole küll nii õudne kui Silent Hill'i esimene osa 13.a mängides aga story omaette isegi meeldis.
    Anonüümne said...
    Muule väga meeldis.
    Deborah Kara Unger oli isegi poolearulise kerjusmutina sexy mama, ooo jeee.
    Anonüümne said...
    Olen väga meelitatud, et pühendasid selle mulle. : )
    Suutsid isegi mu tuju tõsta. :D
    Anonüümne said...
    Mängu esimese osa läbinuna ütleksin,et tõesti hästi suudeti filmiga mängus olnud õudust edasi anda. Kuid ma ei kujuta ette selle filmi vaatamist ilma mängust teadmata, lihtsalt liiga palju küsimusi võib tekkida. Niiet mina soovitaksin filmi vaid neile kes mängu mänginud, tõeline maiuslapala võib olla. Leidub siiki ka pettujaid. Silent Hill oli minujaoks üllatavalt hea, kuna ma ei oska millegipärast oodata midagi filmidelt mis on tehtud arvutimängu järgi - loogiline.

Post a Comment



Uuem postitus Vanem postitus Avaleht

Blogger Templates by Blogcrowds