FilmiPloog

^{Michael Bolton: Yeah, well at least your name isn't Michael Bolton.
Samir: You know there's nothing wrong with that name.
Michael Bolton: There was nothing wrong with it... until I was about 12 years old and that no-talent ass clown became famous and started winning Grammys.
Samir: Hmm... well why don't you just go by Mike instead of Michael?
Michael Bolton: No way. Why should I change? He's the one who sucks.}

Pealkiri: "Office Space" (Kontorirotid)
Režissöör: Mike Judge
Žanr: komöödia
Aasta: 1999
Riik: USA

Mängivad:
Ron Livingston - Peter Gibbons
Jennifer Aniston - Joanna
David Herman - Michael Bolton
Ajay Naidu - Samir Nagheenanajar
Gary Cole - Bill Lumbergh
...[---]

Sissejuhatus: Peter Gibbons töötab firmas Initech ja film algabki tema tüüpilise tööleminekuga - on ummikud, ta jääb jälle kümme minutit hiljaks, tormab kontorisse ning istub oma kuubikus (cubicle), kus kohe hakkab teda tüütama vastiku häälega Nina jutt lähedal asuvast kuubikust ning tema kaheksa (kaheksa!) erinevat bossi tulevad ükshaaval tema juurde, et rääkida pikalt samast väikesest veast, mida ta tegi. Ja teda vaevab küsimus: kas ta teeb seda ka viiekümneaastaselt? Hiljem, üritades koos nõustaja Dr. Swansoniga jõuda selgusele suhteprobleemides oma tüdruksõbra Anne'iga, pannakse ta hüpnoosi alla. Dr. Swansonit tabab aga poole pealt südamerabandus ning ta kukub kokku. Peter hüpnoosist ei ärkagi, aga tema elu muutub sellest hetkest täielikult. Töö ei huvita teda enam, ta sõbruneb Chotchkies'i kohviku teenindaja Joannaga ning saab tänu oma uuele imagole lausa ametikõrgendust. Taibates, et Initech väärib kontoris piinlevate inimeste kiusamise eest kättemaksu, hakkab Peter oma kahe sõbraga - Michaeli ja Samiriga -, kes on Initechis programmeerijad, hauma plaani arvutiviirusest, mis Initechi aeglaselt rahast tühjaks lüpsab. Paraku teeb Michael 'komavea' ning sealt algabki suurem jant.

Arvamus: Ma ise ei ole suuremat sorti komöödiafänn, aga Mike Judge'i filmides pettuma ei pea (tegu on siis Beavis & Butt-Headi loojaga). Võin uhkusega öelda, et "Office Space" kuulub selle 10% komöödiafilmide hulka, mis mind tõsiselt naerma on ajanud. Karakterid on suurim pluss. Naljakaim neist on ilmselt üks Peteri kohvinarkomaanist boss (Bill Lumbergh) - too räägib väga kummalise, iniseva maneeriga ning ajab igal alluval pea valutama. Siis on veel Milton, kes liigub kontoris ringi ning pomiseb omaette vaikselt plaanidest tervet hoonet põlema panna ning oravatest, keda ta puu peal nägi ja "who were married" (hiljem selgub, et ta ei omagi firmas reaalset töökohta ja on sellest hoolimata palgatšekke saanud). Muusikavalik on veel huvitavam, pole muud peale räpplugude (mis sobivad õhkkonnaga päris hästi kokku). Kui miski ei meeldinud, siis ehk Jennifer Aniston, aga eks seegi ole maitse asi.

Mis eristab "Kontorirotte" teistest nüüdisaja komöödiatest, on selle filmi filosoofia. Juba minule mõjus see mõtlemapanevalt, ma arvan, et iga inimene, kes vähegi tööl käinud, suudab peategelasega samastuda. Kas me ikka tahame nende suurkorporatsioonide nimel orjata ja raisata pool aastat oma elust mitte kuhugi jõudes?

See film on ka väikese väljendusliku uuenduse andnud. Lugege siit.

Hinnang: 8/10