Tulnukas kosmoselaevas

Kategooria 'Ulme' on endiselt kasutamata. Kohe viga parandada!



Pealkiri: "Alien" (Tulnukas)
Režissöör: Ridley Scott
Žanr: ulme / õudukas / märul
Aasta: 1979
Riik: Suurbritannia

Mängivad:
Sigourney Weaver - Ripley
Tom Skerritt - Dallas
John Hurt - Kane
Harry Dean Stanton - Brett
Veronica Cartwright - Lambert
...[---]

Sissejuhatus: Nostromo, Maa poole suunduv kaubanduslaev, toimetatakse automaatselt teise suunda peale laeva saadetud SOS-signaali saabumist. Planeedil avastavad meeskonnaliikmed peale tühjuse ka hulga näiliselt surnud mune, millest ühest kooruv parasiit kleebib end meeskonnaliikme Kane'i näole. Peale olevuse edukat eemaldamist ei oska meeskonnaliikmed aimatagi, et see on alles eesoleva õuduse algus, sest algselt terve näiva Kane'i rindkerest murrab end välja väike elukas, kes väga kiiresti hiigelsuureks ja tapjalikuks kasvab.



Arvamus: Filmi peetakse õigusega parimaks ulmeõudusfilmiks [IMDb TOP 250: #55] ja kuigi endale meeldis James Cameroni lavastatud järg "Aliens" tsipake rohkem (järjes panustati pigem actionile kui klaustrofoobilisele horrorile), peab kindlasti nõustuma. Algselt ei oodatud filmist suurt midagi ning selle esialgne pealkiri oli üldse "Star Beast" (b-movie hõngu tunnete?), siis aga pisteti peaossa noor Sigourney Weaver ning nüüdseks on saanud "Alienist" kultusfilm, millel on 3 järge (4, kui arvestada läbikukkunud "Alien vs. Predatori"), koomiksid, raamatud ja arvutimängud.

Mind film ei hirmutanud, aga küllaltki närviline ja klaustrofoobiline oli küll. Tulnukas ise on igatpidi vinge tegelane, kelle väljanägemine on täiuslikkuseni ära disainitud. Tunnistan, et paaril hetkel hakkasin mõne stseeni odavahõngulisuse üle naerma, näiteks kui ta päkapikusuurusena Kane'i rinnast välja põrutas ja üle laua sõitis (justnimelt sõitis, sest teda ei suudetud 1979 aastal veel jooksma panna ja seega ta lihtsalt libises üle laua). Siis oli see praeguse aja järgi päris naeruväärne, aga kiiresti suureks 7-jalaseks peletiseks kasvades ei olnud enam naljakat midagi. Tegi ju too meeskonnale ööpäevaga otsa peale ning traditsiooniliselt jäi vaid Sigourney oma kassiga ellu.

Väärt vaatamine ulmekasõpradele. Õlle kõrvale ja sõpradega vaatamiseks valige midagi muud.

Hinnang: 6,5/10
(6,5 võib taolisele filmile küll veits vähe olla, aga olen seda juba liiga palju vaadanud ja, nagu enne mainitud, osutus järg veidi paremaks ning ma pole ka suurem asi ulmesõber, kuigi see on igati suurepärane teos)

3 Comments:

  1. Anonüümne said...
    See dvd boxis olev väljajäätud kaader kui alien end maast mäekõrguseks ajab on äge, kuigi filmi sisse, tänu monstrumi paljastamisesle, sobimatu. Film liialt tihti nähtud, et eriliselt fännida.
    Anonüümne said...
    mhh, vaata, tegelikult ei ole see film klassika mitte selle poolest, et seal olid oma aja kohta kõvad õõvakaadrid või väga uus lähenemine sellisele kinnise ruumi tagaajamisele. vaadaka asja veidi lähemalt.
    esimest korda kujutati kosmoselaeva kui reaalset elukeskkonda. määrdunud seinad, pooltühjad kohvitopsid, tülpinud laevaoperaatorid tegemas oma 8-17 tööd, see oli nagu nii midagi muud võrreldes tolle aja teise landmarki Star Wars'iga.
    Anonüümne said...
    ma ei tahtnud seda tükk aega vaadata, kuna mulle eriti ei meeldi sigourney weaver'i nägu. aga siis, kui tulid need kaks versuse-filmi, freddy vs jason ning alien vs predator, tahtsin ma need ära näha. ja et avp'st korralikult aimu saada, vaatasin ära kõik alien'id ja mõlemad predator'id. aliens ja alien 4 olid jah rohkem nagu märulid, alien 3 oli rohkem emafilmi moodi. ja olgugi, et neis pole tänapäeva mõistes eriefekte, olid filmid minujaoks piisavalt huvitavad, et neid ilma pausideta vaadata

Post a Comment



Uuem postitus Vanem postitus Avaleht

Blogger Templates by Blogcrowds